E-kaubandusele kehtestatud reeglid kehtivad ainult Eesti ettevõtjatele. Välisriigis tegutsev veebipood, kes suunab samuti oma pakkumised Eesti turule, ei pea end registreerima tulema.(Kaubandustegeveuse seadus 2010) 7 3. INTERNETIOKSJONID Ülevaade erinevatest internetioktsionitest. 3.1 Internetioksjon Internetiokstion on suurepärane võimalus osta kaupu kiiresti, mugavalt ja hea hinnaga. Paraku on kõige enam internetipettusi seotud just oksjonitega, sest pärast raha kättesaamist võib eraisikust müüja koos rahaga jäljetult kaduda ning tellija ei saagi kaupa. Niisuguse petuvõimaluse annab asjaolu, et internetioksjonitel küsitakse kauba eest enamasti ettemaksu. Kuidas seda vältida: · Püüa enne ostmist müüja kohta võimalikult palju teada saada! · Kallima kauba puhul kasuta deposiitmakset (raha kantakse müüja e-kontole alles siis, kui ostja on selle kätte saanud). Täpsemat teavet deposiitmaksete
hakkasid kõikjal langema põllumajandussaaduste hinnad, sissetulekud langesid järsult. Algul püüti väljaveo mahtu suurendada, kuid peamised maad(SB, sa), kuhu eesti kaupa veeti, hakkasid tõstma tollimaksu. Seejärel hakkasid langema ka väljaveetavad kogused. Kaupa üritati realiseerida siseturul, mis viis ka siin hinnad alla. Põllumajsaaduste koguväärtus langes kriisiaastatel 45%. Põllumajanduses hakkasid toimuma oksjonid talude peale (mitukümmend tuhat). Tegemist siiski osaliste oksjonitega, müüdi vaid mingi osa talupidamisest. Põllumajanduse järel tabas kriis ka tööstust, ennekõike seda osa, mis oli orienteeritud välisturgudele. Tõusid tollibarjääris, siina polnud nende kaupadega midagi peale hakata. Siiski parme kui põllumajandusel. Toodangu koguväärtus langes 20%. Tekstiilitööstus aga sai väga ränga hoobi. Kriis tööstuses tähendas seda, et mõned ev-d pandi kinni, teised vallandasid töölisi, saatsid sundpuhkusele jne. Tööpuuduse järsk kasv
annaabi.ee 
