Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C. Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jä- ägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine hapnik-atsetüleeni leegiga ei ole lubatud. Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi ja liitiumi fluorisoolade segu
ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C. Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jäägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine hapnik-atsetüleeni leegiga ei ole lubatud. Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi ja liitiumi fluorisoolade segu
Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C. Alumiiniumi ja selle sulamite jootmisel peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja tihedate oksiidikilede purustamise võimega. Need räbustid koosnevad kloori soolade segust ning naatriumi, liitiumi ja fluori soolade lisanditest. Selle grupi räbustite jä- ägid tekitavad alumiiniumisulamitele tugevat korrosiooni, seepärast tuleb detailid peale jootmist hoolikalt pesta. Alumiiniumi jootmine hapnik-atsetüleeni leegiga ei ole lubatud. Kõvasulamplaatide jootmisel soovitatakse booraksräbustit samuti aga ka booraksi ja boorhappe ning kaltsiumi-, naatriumi-, kaaliumi ja liitiumi fluorisoolade segu
Seepärast tuleb legeerimisega tsta materjalide kvadust ja vähendada plastilisust. Vase alusel materjalidel saab kvadust tsta Sn, Ni, Al vi Fe - ga legeerides. Raua baasil PAFM kvadust ja tugevust saab tsta Cu, Ni, Mo jt sisseviimisega. Alusmetalli oksüdeerumine kutsub esile sekundaarsete struktuuride tekke, mis mnel juhul vähendavad kulumist, teisel juhul aga suurendavad seda. Alusmetalli 58 vastupanu sööbimise ja oksüdeerimisele, aga ka oksiidikilede omaduste järgi jaotatakse PAFM nelja gruppi: I gruppi kuuluvad Fe, terased, Cu, pronksid, Al, millel on tugev kalduvus sööbimisele. Nad vivad töötada hrdumisele kui nende pinnal tekib oksiidikile, mis on kvem, kui phimetall ja tugevalt viimasega seotud. II gruppi kuuluvad Sn, babiit, Pb, tinapronks, millel pole kalduvust sööbimisele ja moodustuvad oksiidikiled on kulumiskindlad. III gruppi kuuluvad metallid Mn, Co, Cd, Zn, mis on suhteliselt sööbimiskindlad,