Kui toidumass venitab soolt, stimuleeritakse sooleseina retseptoreid ja algab reflektoorne motoorika. Seedetegevuse kiirust mõjutab autonoomse ns üldseisund. Parasümpaatikus kiirendab, sümpaatikus aeglustab soole eritumisfunktsiooni ja motoorikat. Kriisiolukorras on sümpaatikuse toime aktiviseerunud ja seedetegevus aeglustub. Oksendamise abil vabaneb organism ärritavast maosisaldisest. Okserefleksi võivad vallandada ka muud, mitte seedekanalist pärinevad ärritid. Okserefleksid reguleerib piklikajus paiknev oksendamiskeskus. Oksendamisele eelneb sageli iiveldus ja rohke süljeeritus. Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks. Kõhunäärmenõres on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid (trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaas ning aminopeptidaas) lõhustavad valke, lipaasid (lipaas ja fosfolipaas) liliipde ja amülaasid (α-amülaas) süsivesikuid
Tuleb täita ka ohutuse reegleid, sest nii patsiendi sülg kui ka veri võivad sisaldada haigustekitajaid. Pea- ja näopiirkonna vigastustega käivad tihtipeale kaasas murtud hambad, mille teravad servad võivad jätta abistajate sõrmedele lõikehaavu, mille kaudu avaneb sissepääs ohtlikele bakteritele (ning on oht vigastada ka intubatsioonitoru mansetti). Seepärast on kohustuslik kanda kindaid. Ka hingamispuudulikkusega patsientidel säilivad köha- ja okserefleksid ning seetõttu vabanevad eritised võivad abistajaid ohustada, eriti kui pritsmed abistajale silma satuvad. Soovituslik oleks kanda kaitseprille või näomaski (visiiriga maski). Patsiendi kõri vaatamiseks (larüngoskopeerimiseks) peetakse parimaks asendiks „nuusutamisasendit“.Tuleb arvestada sellega, et patsienti sellesse ideaalasendisse seada on erakorralistes situatsioonides enamasti raske. Siiski ei tohi abistaja ühtki võimalust proovimata