ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse ning selles süüdistab ta oma kasuema Kartinit. Iisil aga veab ja ta ema tuleb Eestisse elama. 2. Tsitaadid. 1. ,, Jah pole mitte varese haisugi´´ lk 90 Naljakas lause kuna varesed ei haise . 2. Kui teaks, mis elle 'lõhnavee' nimi on , siis laseks koolis arvutifännidel vastava hoiatuse internetti panna: ,,Gaasihäire ! X lõhnaõli tegelik nimi on ,, Hallitanud junn täis oksendatud toomingaoksal´´ lk 25 Väga naljakas lause ja hea fantaasia . 3. ,,Mis pastor vöi kirikuõpetaja? See on maausuliste hingekarjane , Asko või , mis ta nimi oli näete ju ise ,et ristigi pole teisel kaelas, ainult sõlg särgi ees´´ lk 11 Kohalike mutikeste klats 4. ,, Ma ju ütlsesin et Hõbemäel on pohmakas! '' lk 52 Imelik õpetajal on pohmell . 3. Mõtted , mida raamat tekitas? Tekitas ainult häid mõtteid , et mõni inimene on ikka väga hea ja hooliv,
teeb, aga tema jaoks oli tähtis, et ta kuuleks oma söömise häält. Suureks mureks oli ka see, et Anna ei suutnud Hukkale ennast väljendada, et mida ta ka seksuaalselt mehelt ootab. Lõpuks Anna hakkas eemalduma Hukkast, kuna tundis, et mees pärib/küsib liiga palju. Isegi läbi telefoni sai kutt juba aru, et kas Annal on olnud söömasööstu. Anna söömasööstud jätkusid ning nüüd ta hakkas juba ka lagritsat sööma, et jälgida oma toidujärjekorda, et kõik oleks ikka välja oksendatud. Söömasööstud ainult jätkusid ning Anna mõnikord isegi ei ilmunud kokkusaamistele Hukkaga, kuna söömasööst oli pooleli. Pooleli jättis ta ka kooli. Regulaarselt pidude käigus tarbis ta ka amfetamiini. Samuti pettis ta ka Hukkat väga tihti. Nimetas neid õhtuid ,,üheöötretideks". Lõpuks läksid nad lahku. Peale Hukkat kohtub ta Vileniga. Vilen peab lahkuma aastaks ajaks ning Anna lubab talle, et ootab ta ära
Erandiks on ainult kassikakk, kes võib rünnata ka nii suurt looma nagu jänes. Kassikaku söögikohtadesse jääb sageli saakloomade jäänuseid (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). Kakulistel ei ole pugu. Kuigi saaks neelatakse enamasti alla tervena, siis luud, karvad ja suled öögitakse hiljem välja räppetompudena (Eesti... 2011). Pilt 5 Näited erinevate kakuliste räppetompudest (Bang, Dahlstrøm, 2007:207) Räppetomp (pilt 3) on linnu välja oksendatud toidu seedimatud osad. Kakuliste räppetombud on kuivanult hallid. Need sisaldavad enamasti saakloomade luid. Koljud on tavaliselt puruks muljutud, sest kakud tapavad saagi, seda kuklast nokaga tugevalt surudes. Lisaks luudele leidub räppetompudest sulejäänuseid, hulga karvu ja putukate kitiinikesta tükikesi, eelkõige mardikate kattetiibu. Kakuliikide räppetompe on võimalik eristada kuju, sisu, suuruse ja leiukoha järgi (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). 3
annaabi.ee 
