siirded. Ajukasvajate sümptomid jagunevad lokaalseteks ja üldsümpomiteks. *Lokaalsed sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast: hemiparees, kraniaalnärvi kahjustus, psüühikahäire, tundlikkusehäire, afaasia, epileptilised hood (suuraju kasvaja korral), ataksia. *Üldsümptomid tekivad siis, kui kasvaja on suur ning pahaloomuline (tagumise koljukoopa kasvajad). Esineb peavalu (kaasneb iiveldus, oksendamine), tõuseb koljusisene rõhk (iiveldus ilma oksendamiseta, nägemisnärvi diski turse, mäluhäired, käitumishäired), epileptilised hood ja haiguse äkiline algus (verejooks kasvajasse). Ravi on kas operatiivne (kasvaja eemaldatakse täielikult või osaliselt), keemiaravi, kiiritusravi (otseselt ei ravi, aga peatab rakkude vohamise) või kombinatsiooniteraapia (näiteks kiiritus+kemoteraapia). Suure osa healoomuliste ajukasvajate eemaldamise järgselt paraneb inimene täielikult. Kuid sageli võvad esineda pärast operatsiooni ka jääknähud
Haigused. C. perfringens • Pehmete kudede infektsioonid. Gaasgangreen. • Tselluliit: lokaliseerunud ödeem, erüteem, gaasi tootmine pehmes koes, üldiselt valutu. • Mädane müosiit: mäda kogunemine lihasesse lihase nekroosi ja süsteemsete nähtudeta. • Müonekroos: valulik kiire lihaskoe hävimine, süsteemne levik kõrge suremusega. • Gastroenteriit. • Toidumürgistus: kiire algusega kõhukrambid, vesine diarröa. Palaviku, iivelduse, oksendamiseta. Lühikese iseparaneva kuluga. • Nekrotiseeriv enteriit. Äge nekrotiseeeriv jejunumi häving, kõhuvalu, oksendamine, veriroe, peritoniit. C. tetani. • Generaliseerunud teetanus. Sardooniline irve, opistotoonus. Generaliseerunud lihasspasmid, autonoomse NS haaratus raskes vormis (südame rütmihäired, vererõhukõikumised, meeletu higistamine, dehüdratatsioon). Toksiini seostumine on pöördumatu, paranemine sõltub uute aksonilõpmete tekkest. • Lokaalne teetanus