-st. Korraks häiris see, et eestlaseks olemist tuli Soomes elades varjata. Aga eks ajad olid teised ning kellegi üle ei saa ju kohut mõista. Anna peab ema käsul varjama oma seost Eestiga. Ema ei tahtnud, et Anna oskaks eesti keelt, kuid ema vastuolust olenemata, sai Anna keele selgeks. Oma lapsepõlves kohtab tüdruk oma parimat sõbrannat- Irenet. Nende ühiseks huviks saab toit. Räägivad väga palju toidust ning sellest, palju on mingis asjas kaloreid sees. 15- aastaselt Anna veel ei oksenda ning pole alakaaluline. Seega, siis tal veel polnud söömishäiret. Anna oli lihtsalt välja nuputanud, kuidas süüa seda, mida ta tahab, ilma et kaalus juurde võtaks. Irene on seotud selle kõigega sellepärast, et Irene ema ei taha, et laps muutuks selliseks nagu tema on. Seepärast kaalub tüdruku ema teda iga nädal ja paneb kõik kirja Irene isiklikku kilopäevikusse. Ema kontrollib iga lapse süütäit ning kui on nädalaga gramme/kilosi juurde tulnud, siis Irene ema ei suuda
Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, eufooria, joove, m e elepete (hallutsinoge enid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga poh m ell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hinga mine ja südametalitlus kõvasti kiirenevad tekivad süda m e rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen A manita m uscaria Panter kärbseseen A manita pantherina sisaldavad närvi mürki. Lühikese peiteajaga. Tekib rohke sülje, pisarate ja higivool, iiveldus, oksenda mine, k õhulahtisus ja valud. Pupillid ahenevad, tekivad näge mishäired. Hilje m südametalitus aeglustub, verer õhk langeb, tekib sokiseisund. V õib järgneda sur m. Punakas nar masnutt Inocybe erubescens toim eained tekitavad raskeid muutusi ini mese i m muunsuss üstee mis. Kiirel toimi misel esinevad tavaliselt seene m ürgituse sü mpto mid. Enamasti tekivad haigusnähud m õne päeva või isegi aasta pärast: tekib punaliblede kokkukleepu mine, neerupuudulikkus.