päevas. Joodava vee hulk peab asendama suurenenud kaod (oksendamine ja vedel väljaheide), sellest peab jätkuma vajadusel ka higistamiseks (näiteks palaviku puhul) ja organismi põhiainevahetuse rahuldamiseks. Oluline on jälgida, et säiliks regulaarne urineerimine. Kui kõhulahtisuse käes vaevleval inimesel jätkub uriini kolmeks portsuks päevas, siis ei ole vedelikukadu ohtlik. Rooja ja oksemassidega kaob organismist ka hulgaliselt mineraalaineid, eriti kaaliumit. Ideaalis tuleks seega vedelikukao asendamiseks juua mineraalaineterikast vett, hästivarustatud apteegis on vastav optimaalse koostisega pulber müügil. Kodustes tingimustes sobivad joogiks vesi, tee (väikelapsel võimalusel glükoosiga magustatud), morss jne. Sageli on laste puhul näha, et nad ei taha kõhulahtisuse korral piisavalt juua
maailmas, sagedamini kassikasvandustes ja varjupaikades. FeHV-1 antikehi esineb 70% kodututel kassidel ja 50% kodukassidel. Sagedamini haigestuvad kuni aastased kassid. Tavaliselt näeme silma või ülemiste hingamisteede põletikku. Lõvidel tekib entsefaliit. Nakatumine: aerogeenselt, otsese kontaktiga; horisontaalselt, vertikaalselt. Esmalt nakatab epiteelirakke, edasi toimub viiruse paljunemine nasofarüngeaalkudedes ja tonsillides. Viirust eritatakse sülje, nina- ja silmanõrega, oksemassidega 1-3 nädalat pärast nakatumist ja haiguse ajal. Viiruskandjad kassid (latentne infektsoon) eritavad viirust kogu elu, viirus persisteerib kolmiknärvi ganglionites. Stress ja kortikosteroidid põhjustavad reaktivatsiooni. Inkubatsiooniperiood 24-48 tundi. Kliinilised tunnused: Aevastamine, köha, nõrevool ninast, konjunktiviit, salivatsioon, sinusiit (ninakõrvalurgete põletik), palavik, isutus, keratiit (silma sarvkesta põletik), kornea haavandid
annaabi.ee 
