SISUKORD 2 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................4 1.KULLALE ISELOOMULIKUD OMADUSED...............................................................................5 1.1. Füüsikalised omadused..............................................................................................................5 1.2.Keemilised omadused.................................................................................................................5 1.3.Kulla elektronskeem ja elektronvalem.......................................................................................6 1.4.Võimalikud oksüdatsiooniastmed..................................................................
reaktsioon, millega kaasneb elektronide leminek ja elementideoksdatsiooni astme muutus. - redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksdeerudes). - oksdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). - lahus- htlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. - korrosioon- metallide hvimine keskkonna toimel (raua roostetamine) - plemine- suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksdatsiooni reaktsioon. - ssivesinik- hend, mis koosneb ainult ssinikust ja vesinikust. - alkohol- ssinikust tuletatud hend, milles ks vi enam vesiniku aatomit on asendanud he vi enama -OH rhmaga. - karbokslhape- vesinikust tuletatud hend, mis sisaldab karbokslrhma: -COOH. - polmeer- suure molekulmassiga ained, mis koosnevad tuhandetest aatomidest. - mool- aine hulga hik. - molaarmass- he mooli aineosakeste mass grammides; this-M. -lahuse massiprotsent- Lahuse massiprotsent nitab, mitu protsenti moodustab
Toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rtmiline segmentatsioon. PERISTALTILISED LAINED: levivad piki peensoolt jmesoole suunas. Aeglane laineline protsess . Vastupidine peristaltika= okserefleks. PERISTALTILISED TUKED: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi. 20. AINEVAHETUSE OLEMUS: Faioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksdatsiooni teel elutegevuseks sobivateks enregialiikideks. Biol. oksdatsioon toimub astmeliselt raku mitokondrites, selle tulemusel vabaneb energia jrk- jrgult, mitte plahvatuslikult. 21. AINEVAHETUSE PHIKIVE: Energiahulk, mida meie organism vajab eluliselt thtsate fsioloogiliste funktsioonide toimimiseks tielikus puhkeseisundis, lamadesasendis, thja khuga, normaalse kehatemperatuuri juures ning mbritseva ruumi temperatuuril 18-20C. Phikibe suurus
5-5, Thiobacillus thiooxidans 2-5). Mitmed erinevad heterotroofsed mikroobid suudavad samuti oksdeerida vvlit: Arthrobacter, Bacillus, Micrococcus, Pseudomonas, osa aktinomtseete ja seeni (Absidia, Alternaria, Fusarium, Trichoderma). Heterotroofid sellest protsessist energiat ei saa. Arvatakse, et kuna heterotroofid domineerivad mullas, siis on nad ka philised vvli oksdeerijad seal, eriti neutraalse ja aluselise reaktsiooniga mullas. Samuti on vimalik, et kui heterotroofse oksdatsiooni tagajrjel on mulla pH piisavalt langenud, siis hakkavad vvli oksdatsiooniprotsessis domineerima kemolitotroofid. Vvli oksdeerimist mullas vib lbi viia ka heterotroofidest ja autotroofidest koosnev konsortsium. Redutseeritud vvlihendite fototroofne oksdatsioon Rohelised ja purpursed vvlibakterid (Chromatiaceae, H2S ..S0 + 2H+ + 2e- Ectothiorhodospiraceae, Chlorobiaceae) moodustavad CO2 + H2S ..S0 + [CH2O] + H2O morfoloogiliselt mitmekesise rhma. Purpursed vvlibakterid 3CO2 + 2S + H2O.
annaabi.ee 
