1. Lähteandmed Maa-ala plaan M 1:500 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala suurusega 7,6ha paikneb Ämari alevikus muutuva reljeefiga ja osaliselt hoonestatud maa-alal. Maa-alal paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla kahe teega, kohaliku juurdesõiduteega Ämari ja kvartalisisese teega Ämari põik. Planeeringuala keskel asub säilitatav puurkaev. Olemasolev haljastus asub planeeringuala kaguosas, kasemets ja üksikud leht ja oksapuud. Säilitamisele kuulub 2 eraldi kasvavat mändi. 3. Nõuded detailplaneeringu eskiisprojektile: Esitada asukoha skeem. Asendiplaanil esitada ettepanekud maa-ala kruntide elamumaa kruntide moodustamiseks, s.h. määrata kahele olevale korrusmajale krundipiirid. Planeerida juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele moodustatavatele kruntidele. Määrata ehitusõigus moodustatavatele kruntidele ja ehituskeelu tsoonid. Hoonestatav
Kohastumused : talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine v pikenemine Metsatundra · Kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel · Põõsad ja hõredad, madalad puud · Liigirikkus väiksem kui tundras või taigas · Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt · Metsapiiril enamasti oksapuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask UNESCO maiilma looduspärandi alad Arktikas · Venemaa , Wrangeli saar - erakordne liigirikkus Arktikas , maailma suurim morsapopulatsioon, pesitsusala üle 100 linnuliigile , kõige viimasena elasid mammutid seal?? · Venemaa , Putorana platoo hõlmab täielikutl arktilise ja subarktiliste ökosüsteemide komplekti ning taiga-alasid, jõgede, järvede süsteeme ning koski. Kõrge liigirikkus,
Iseloomulik on igikelts, vesi enamuse ajast tahkes olekus. Tüüpiline tundra floora koosneb sammaldest, samblikest, tarnadest, vaevakask, paju (kasvavad pahkluust mitte kõrgemale). Faunast: sääsed, polaarrebane, närilised, põhjapõdrad. Taiga. Põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala läbi P-Am üle Aasia. Vedel vesi puudub suurem osa aastast. Taimede ja paljude loomade elutegevus talveks soikub. Põhiliselt oksapuud, iseloomulik on, et üks liik katab väaga suure ala. Parasvöötme metsad. Okas- ja lehtpuu segametsad. Suurem osa P-Am'st ja Kesk-Euroopa põhjaosast, ka Uus Meremaal. Vahel napib ka siin vett, kuna aurumine ületab sageli sademete hulga. Rohumaad. Paras- ja troopikavöötme põhjama kliimaga piirkondades. Preeria, stepp, pampa, pusta. Savann. Troopiline puisrohtla palju rohtu, vähe puid. Võsametsad
annaabi.ee 
