Glükoneogenees on metaboolne rada glükoosi biosünteesiks mittesahhariidsetest eellastest: laktaat (glükoosi anaeroobne lõhustumine peamiselt lihastes ja teistes mitokondriteta rakkudes) püruvaat (tekib laktaadist) glütserool (triglütseriidide lõhustumine) glükogeensed aminohapped (alaniin, aspartaat, glutamaat - saadakse toiduvalkudest või nälgimise korral lihaste valkudest, annavad glükoneogeneesi võtmeühendi oksaloatsetaadi) Ligikaudu 90% organismi glükoneogeneesist toimub maksas ja 10% neerude koorolluses. Enamiku glükoosist saab inimorganism toiduga. Kui toiduglükoosiga tekib probleeme, jätkub maksa glükogeenist 10-20 tunniks organismi glükoosivajaduste rahuldamiseks. Seega on hädavajalik sünteesida ka inimorganismis glükoosi vältimaks tema defitsiiti veres ehk hüpoglükeemiat. Nii aitavadki maks ja neerude koorollus hoida glükoneogeneesi abil veresuhkru
Tautomeeria on O H O O dünaamiline tasakaal tautomeeride (struktuursete isomeeride) vahel. O C C H C C O Seejuures pole neid isomeere (enoolvorm ja ketovorm) võimalik tavalis- tes tingimustes teineteisest isoleerida. Enoolvorm on üldiselt O k s a lo a t s e t a a t energeetiliselt vähemsoodne kui ketovorm. Seda võib aga osaliselt või (k e to v o rm , 2 0 % ) täielikult kompenseerida konjugeerunud süsteemi moodustamisega. On leitud, et oksaloatsetaadi puhul langeb enoolvormi arvele 80% tauto- meersetest vormidest (joon. 38). Selgitagem! β-Ketohapete ketovormi puhul tugevnevad oluliselt kahe tugeva elektronoaktseptoorse grupi (-C=O ja -COOH) vahel oleva metüleen- O OH O rühma happelised omadused. H-aatomi suurenenud liikuvus C-H-happe tsentris viib prototroopsele isomerisatsioonile, st H-aatomi migratsioonile O C C H C C O
annaabi.ee 
