säilinud suurte üleujutuste poolest tuntud aladel, nagu Kasari jõe suudmealal Matsalu lahe piirkonnas, Ahja jõe alamjooksul Võnnu kihelkonnas, Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul Soomaal. Eesti on haabja levikuala läänepoolseim serv. 3 1. Materjal Haabjaehitus algab sobiva puu valimisest kõige paremateks pidas vanarahvas pärna ja haavapuud, viimasest on tulnud ühepuupaadi nimigi. Puu peab olema pikk ning oksakohtadeta, läbinisti mädanikuta, selle langetamiseks peetakse sobivamaks ajaks talve. Kanuu läbimõõt rinna kõrguselt on 54-58 cm. Haabadel esineb keskmisel kõrgusel mädanenud oksakohti, mis võivad olla nakatunud seenhaigustest. Tavaliselt on puutüvi siis seest mäda ja kanuu tegemiseks sobimatu. Lisaks kasutatakse paju pulki painutamise juures. Vastavalt vanarahva uskumustele võis haabjaks valitud puu maha võtta vaid põhjatuulega
juust jne. Õngitsejate saagiks on ahvenad, särjed, latikad, kogred jt lepiskalad. Lihtkäsiõngega võib püüda iga inimene, selleks ei ole vaja eriluba. Üks inimene võib korraga püüda vaid ühe lihtkäsiõngega. / www.ctc.ee/pub/NL.../Fish_day_prog_addmat1_EST.doc, 26.09.09/ Joonis 2 Lihtkäsiõng 8 3.1 Lihtkäsiõnge ritv Esiisade ajal tehti ridvad kergemast ilma oksakohtadeta puust. Sellised ridvad aga tõrjuti välja kergemate bambusritvade poolt, siis tulid liimitud bambusritvad, seejärel klaaskiust ehk fiiberritvad, nüüdseks on kätte jõudnud süsinikritvade aeg. Siiski pole süsinikridvad praegu ainuvalitsejaiks. Selliste vooruste nagu kergus ja painduvus kõrval on neil kaks olulist puudust: kõrge hind ja õrnus. Seepärast on ka klaaskiust või komposiitmaterjalidest õngitsemisritvadel alles oma kindel koht.
annaabi.ee 
