Muljumine- Puitu pressitakse ristikiudu, jõud on palju väiksem kui pikikiudu, seega on deformatsioon nii suur, et see võidakse sruda õhukeseks. Tavaliselt on muljumistugevus ristikiudu 5-10n/mmruudu kohta. Nihe- selle teel katsetatakse puidu lõiketugevust piki ja põiki kiudu. Puidu tugevuse tegurid: • Puidu kiudude nurk • Keemiline koostis • Aastarõngast laius • Rakkude pikkused • Tihedus Oksakohad- erti ohtilikud tehes katseid, sest nt ¼ suurune oksakoht puidu tpvest on ca 27% standardi proovikeha tugevusest tõmbes nt. Võimalik on teha survekatset 1/3 suuruse oksakohaga, aga sel juhul on survetugevus 60% tugevusest. Ehituses ei tohiks tala oksakoht sattud tõmbetsioone, sest seal on tugev paine ja tõmme. Tulekindlus: ouitu ei ole võimalik muuta tulekindlaks, seda saab ainutl teha raskesti süttivaks võis siis raskesti põlevaks. On võimalik teha nii, et puit süttiks 400C juures.
Tööriistad ja käsitöö puit Kirvevars- odav kasest, head aga saarest(juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka sirel(mis muutb lillalaks kui sinna ronib kallale seen). Toidunõud: ummiknõud õõnestatud nõud, pehmest puidust (haavast ja Pärnast). Laudadest nõud(need saadi kui lõhestati pikki puud ja saadi pinnale kõva/sile sügispuit) kuusk. Kannule saadi valamiseks toru kui lükati oksakoht välja ja oligi auk. Palju kasutati nõudes kadakat. Luskad kadakas, kask, türnpuu. Kukerpuu kõva ja kollane. Loeng 4 Puu koor Suures tükis saab seda hästi ja tugevana kuuselt ja veelapremini pärnalt. Suurt tükki nim: kosk(nt kuuse kosk).Sellest saadi katusematerjali (kergemini kui laastkatus)20-25a peab katus veel vastu, ei oleke kehvem kui tõrvapapp. Niin sitke/noore puu koor. Kõige parem niin on niinepuul/pärnal.