Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Pesa ehitab tutt-tihane enamasti puuõõnsustesse, milleks kasutab sageli ära väike- kirjurähni ja teiste tihaste, eeskätt põhjatihase vanad pesakoopad, oksaaugud, puulõhed. Üsna meeleldi kasutab tutt-tihane ka ülesseatud pesakaste. Vahel on ta pesitsenud ka vanades oravapesades. Pesamaterjali kogub ainult emaslind, keda isaslind seejuures saadab. Pesa ehitamiseks kasutatakse peamiselt sammalt ja kuivanud rohukõrsi. Pesalohk vooderdatakse hoolikalt taimevillaga. Pesa juures ei tee tutt-tihane teistest lindudest palju välja, ainult metstika vastu muutub ta agressiivseks, sest see lind püüab teda sageli rünnata, et tema pesakoobast üle võtta
Keerdunud süü On lubatud määral, On lubatud määral, On lubatud mis ei takista mis ei takista laudade kinnitamist. laudade kinnitamist Oksalõhed On lubatud On lubatud On lubatud üksikuid, kuni 8mm suurused oksalõhed. Laua kasutuskülje servadel ei ole oksalõhed lubatud Oksaaugud Ei ole lubatud On lubatud On lubatud Oksakohad On lubatud oksad, On lubtud oksad, Ol lubatud oksad, mille suurus on mille suurus on mille suurus on maksimaalselt pool maksimaalselt pool maksimaalselt pool laua laiusest. laua laiusesest. laua laiusest. Oksakohad peavad suuremas osas
Oli karta, et varsti ei jaksa õhuke tüvesein kogukat võra enam kanda ja puu võib suuremas tormis variseda. Tüve sisemusest veeti välja kaks autokoormat kõdu ja prahti. Tühjendamise käigus leiti puu õõnsusest ka sajanditevanuseid relvade jäänuseid. Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu