Samal põhimõttel toimib ka lakkimine. · Liimina kasutatakse ka naatriumsilikaadi lahust ehk vesiklaasi.Seda saadakse puhta liiva sulatamisel leelistega: 4NaOH + SiO2=Na4SiO4 + 2H2O · Et hape ei söövitaks metalli, siis lisatakse happele inhibiitorit või kasutatakse rooste eemaldamiseks orgaanilisi happeid. · Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3 ,pruuni värvusega katlakivi sisaldab raudoksiidi. · Riietelt eemaldatakse roosteplekke sidrunhappe, oksaalhappe v äädikhappega. · Rasvaplekkide kõrvaldamiseks töödeldakse materjali orgaaniliste lahustega (puhastatud bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid. · Olmes kasutatakse desinfitseerija ja pleegitina vesinkiperoksiidi H2O2. See laguneb kergesti: H2O2=H2O + O · E tähistab eurostandardiga lubatud lisaaineid.E100E199 on värvained, mida toiduaine valmistamisel kasutatakse, E200E299 on säilitusained, mida lisatakse, et vältida toiduainete
Vähesel määral on uriinis ka epiteelirakke, need on pärit kusepõie seintest. Uriinianalüüsil mikroskoopilise vaatamine uriin tsentrifuugitakse, ja rakud sadenevad, sademetest tehakse preparaat, mida vaadatakse. Vaadatakse erinevaid rakke! Uriinis ei tohiks olla punaliblesid, kui massiliselt, siis uriin punakas (põhjustatud ägedast neerupõletikust glomerulonefriit). Või neerukivid (võivad jääda kusitisse kinni...), põiepõletiku korral võivad olla oksalaadid (oksaalhappe soolad), võivad kraapida kusiti või kuseteeede seinu. Võivad hakata tulema neerukasvajad, glomerulonefriidi korral võib lihapesuvesi punakas. .......... tekitab pidevat urineerimisvajadust. Kui uriin on tume, siis sapipigmendid võivad olla sattunud uriini, see võib olla maksahaigustest tingitud. Veres satuvad sapipigmendid uriini. Kui uriin on selletõttu tume, siis (roe) rooja on hele Punapeet teeb uriini punaseks
külastavad tolmeldajad putukad; teised on kinnised ja nendes õites toimub isetolmlemine. Õitseb mais ja juunis, kuid isetolmlevaid õisi võib leida kuni hilissügiseni, need asuvad lühikestel raagudel ja jäävad metsakõdu või sambla varju. Viljaks on lihakas kupar, mis küpsenult paiskab seemned kuni 2 m kaugusele, kust need sipelgate poolt edasi kantakse. Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: oksaalhappe sisalduse tõttu on taime maapealne osa hapukas, mistõttu saab kasutada salatite ja suppida valmistamiseks. Suurel hulgal tarvi- tatuna mõjub kahjulikult, halvab neerude tegevuse. Varem kasutati rohuna avitaminoosi (skorbuudi) vastu kuna lehed sisaldavad C vitamiini. Jänesekapsa perekonnas on liike, mida kasvatatakse koduaedades ilutaimedena. 27
annaabi.ee 
