laskumisega kõrguseni 100200 m ja isegi madalamale. Kihtsajupilved tekivad ka aeglaselt liikuva külma frondi taga. Külm õhk liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk kerkib külma õhu kohale. Sooja õhu temperatuur alaneb, veeaur kondenseerub, ja tekib pilvede ala laiusega 100200 km. Oklusioonifrontidel võivad kihtsajupilved esineda nõrgemal kujul. Kihtsajupilvedega, nagu mõnede teiste pilveliikidega, võivad sageli kaasneda räbalpilved. Nagu pilvede nime järgi võib arvata, sajab kihtsajupilvedest kas vihma, lörtsi või lund. Hilissügisel, talvel või varakevadel võib esineda veel üks omapärane sademete liik jäävihm. Tavaliselt on see pikaajaline (mõnest tunnist kahe-kolme ööpäevani) laussadu, mille intensiivsus varieerub suuresti
õhurõhk tõuseb. Kui pugi möödunud, siis õhutemperatuur tõuseb, õhurõhk hakkab uuesti langema. · Tuuleiilide prognoosil jälgitakse tuule andmeid 925 mb pinnal (s.o. ca 600- 700 m kõrgusel) · Tuuleiilid Massisisesed Frontaalsed · Tuuleiilidest 80-85% esineb kiirelt liikuvatel külmadel frontidel ja pealelõunasel ajal 5-10% esineb statsionaarsetel või aeglaselt liikuvatel külmadel ja oklusioonifrontidel 5-10% kaasneb õhumassisisese äikesega · soojas, niiskes ja ebapüsivas õhumassis (t +30°C, kastepunkt 10-15°C) · päeva teisel poolel · väikese gradiendiga õhurõhu väljas (nii madal- kui kõrgrõhuväli) Äike ja tromb · Maapinna kohal tekkinud õhukeeris - tromb, veepinna kohal vesipüks · Keerise läbimõõt mõnikümmend meetrit · Õhu liikumise kiirus keerises 50-100 m · Trombi teke
annaabi.ee 
