Suurused varieeruvad "6-9" ( väga suured krabid) kuni "21-24". 2.1. Värv ja kuju Kõige lihtsam viis kindlaks teha, millise krabiga on tegu, on tema värvus ja kuju. Punane kuningkrabi on punakas oranzika värvusega ja pikkade nõtkete jalgadega. Sinisel kuningkrabil on samuti pikad nõtked, kuju on ovaalsem kui punasel ja sõrad on tal eriti suured. Kuldse kuningkrabi värvus on oranzim ja tema jalad on väiksemad ja okkalisemad. Need värvused käivad keedetud kuningkrabi kohta. Elusate krabide värvused on palju kütkestavamad. 2.2. Maitse Kuningkrabi maiste on mahe, magus ja mahlane. Alaska punast kuningkrabi Bristol Bay-st peetakse maitse poolest parimaks maailmas. Sinise kuningkrabi kohta on vastakad arvamused, mõni ütleb, et ta on magusama maitsega kui punane, mõni vastupidi. Mõnedel krabidel on soolakas "meremaitse". Seda saab vähendada kui neid enne keetmist või
oksendamist, iiveldust, peavalu ja -pööritust. Surm võib saabuda aga krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu. Seega peab iga laps teadma, et seda nelja laia rohelise lehe vahel kasvavat marja ei tohi mingil juhul suhu pista. Kui te mingit taime metsas ei tunne, siis ei tohi teda ka sööma hakata: mets on rumala inimese jaoks ohtusid täis. Tark inimene on aga metsas nagu kodus ja oskab enda kasuks panna tööle ka kõige mürgisemad, okkalisemad ning muidu hirmuäratavamad taimed. Nii on lugu ka ussilakaga. Nagu pea kõigi mürgiste taimede puhul, on ka tema mürgid kaasatud rahvameditsiini heaks. Nii kasutatakse ussilakka tema enda poolt põhjustatavate hädade vastu. Näiteks aitavad ussilakast tehtud ravimid pea- ja närvivalude korral, samuti hingetorude haiguste ja kõripõletiku puhul. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav. Laanelill (Trientalis europaea)
annaabi.ee 
