> 0 n0 = n0 () = [1/] N : n > n0 - 1 < , n ohjal (n - 1)/n 1. st Definitsiooni 6 p~ Kasutades u ¨mbruse m~ oistet, v~ oib Definitsioonile 6 anda kuju xn a ( > 0 n0 = n0 () N : n Un0 (+) xn U (a)) . L¨ahtudes eelnevalt esitatud funktsiooni t~okestatuse m~oistest, vt Definitsiooni 1.1.12, saame alajuhuna jada t~ okestatuse m~oiste. ¨ Definitsioon 9. Oeldakse, et jada {xn } on t~ okestatud , kui leidub selline arv M > 0, et |xn | M (n N). ¨ Definitsioon 10. Oeldakse, et jada {xn } on u ¨lalt t~ okestatud , kui leidub selline reaalarv M, et
Konstrueerime induktiivselt u¨ksteisesse sisestatud kuupide jada K1 ⊃ K2 ⊃ . . . ⊃ Km ⊃ . . . , Km = [am1 ; bm1 ] × . . . × [amn ; bmn ], rm = bm1 − am1 = . . . = bmn − amn . Teeme seda nii, et iga saadud kuup sisaldab l˜opmata palju hulga S punkte ja r1 rm+1 = m . (7.15) 2 Hulga A t˜okestatuse t˜ottu leidub lahtine kera B(θ; r) nii, et A ⊂ B(θ; r). Kera B(θ; r) sisaldub kuubis keskpunktiga θ = (0; . . . ; 0) ja serva pikkusega 2r. Selle kuubi valimegi kuubiks K1 . Seega K1 = [−r; r] × . . . × [−r; r], a11 = . . . = a1n = −r, b11 = . . . = b1n = r, r1 = 2r, S ⊂ A ⊂ K1 . 7.4 Heine-Boreli teoreem 81 Kuup K1 sisaldab l˜opmata palju hulga S punkte. Oletame,
annaabi.ee 
