väljaheidetega. Jahti peab ta samuti öösel. Tiigri päevad mööduvad puhates. Tiigrid peavad jahti üksi, nende triibud aitavad neil saakloomale nähtamatuks jääda. Tiigrid tapavad ohvri kaelast hammastega kinni hoides. Eelistatuimad saakloomad on pühvlid ja hirved, ent ta rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega. Tiiger oskab ka kala püüda. Mõnikord sööb tiiger okassigu, kui aga okas peaks käpa läbima, võib ta surra. Saaklooma püüdmise keerulisus muudab selle efektiivsemaks, kui jahtida üksi. Tulemusena ei tavatse nad luua gruppe nagu lõvid. Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri. Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda normaalsel viisil jahti pidada. Suurimaks tiigri vaenlaseks võib pidada karu
Põhja-Ameerika läänerannikul kasvavad maailma kõrgeimate puude hulka kuuluvad hiid-ja rannikusekvoiad. Idaosa metsades korraldavad vahtra, hikkori ja teiste heitlehiste puude lehed sügiseti priiskava värvipillerkaari. Kõrbealadel kasvavad prosoopised, viigi- ja saguaarokaktused. Küttimise ja inimasustuse tagajärjel on loomastik kahanenud, nii et piisonid, hundid ja karud ei ole enam laialt levinud liigid. Rohkesti on karibusid, põtru, puumasid, metskitsi, okassigu, kopraid, lõgismadusid ja alligaatoreid. Lindudest võib nimetada kalkuneid, aarasid, suur-jooksurkägu ja kiilaspeakotkast Ameerika Ühendriikide rahvussümbolit. Suure järvistu viis järve Ülemjärv, Huroni, Erie, Ontario ja Michigani järv moodustavad maailma suurima omataolise järverühma. Erie ja Ontario järve vahelisel maakitsusel pakuvad suurejoonelist vaatemängu Niagara joa möirgavad veed. Mississippi, Missouri ja
annaabi.ee 
