Talle on iseloomulik terav hallituslõhn. Peale seeneniitide on moor tavaliselt tihedalt läbi põimunud puhmaste (kanarbik, mustikas, sisnikas, pohl jt.) juurtega. Loomade osa tema kujunemisel on väike. Mullafaunat esindavad enamasti lestalised ja ämblikulaadsete ning kahetiivaliste tõugud. Selgrootute mass on märgadel kasvukohtadel tavaliselt 5...7 g/m2 , nõmmedel (sambliku- ja kanarbikutüüp) 16...25 g/m2. Üheks aeglase lagunemise põhjuseks on okaspuuvarise väike toiteelementide sisaldus. Toorhuumuse happesus (pH 3,0...5,0) soodustab sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum jt.). Need omakorda soodustavad turvastumist. Tekkinud fulvohapped põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist. Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline horisont E. Selle alla kujuneb tumedam
Talle on iseloomulik terav hallituslõhn. Peale seeneniitide on moor tavaliselt tihedalt läbi põimunud puhmaste (kanarbik, mustikas, sisnikas, pohl jt.) juurtega. Loomade osa tema kujunemisel on väike. Mullafaunat esindavad enamasti lestalised ja ämblikulaadsete ning kahetiivaliste tõugud. Selgrootute mass on märgadel kasvukohtadel tavaliselt 5...7 g/m2 , nõmmedel (sambliku- ja kanarbikutüüp) 16...25 g/m2. Üheks aeglase lagunemise põhjuseks on okaspuuokaste tugev katte- ja vahakiht, okaspuuvarise väike toiteelementide sisaldus ja toorhuumuse happesus (pH 3,0...5,0). Viimane soodustab mustika ja sammalde kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum, Sphagnum jt.). Need omakorda soodustavad toorhuumuse teket ja turvastumist. Tekkinud fulvohapped põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist. Kõigepealt lahustuvad ja uhutakse mullast välja karbonaadid, seejärel ülejäänud mineraalosa, ja kujuneb toitainetevaene heledavärviline leethorisont e. eluviaalhorisont (A2)
annaabi.ee 
