See sõnnik tuleb ümber teha, kas allapanu või vett lisades. ,,Pole kala ega liha". I TAHE SÕNNIK Tahe sõnnik saadakse kui väljaheidetele lisatakse allapanu (allapanuga sõnnik). Kuivaine sisaldus peaks olema vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. Tahesõnnikut on võimalik jagada: a) Vastavalt kasutatud allapanule liigitatakse : turbasõnnik, põhusõnnik, põhu- ja turbasõnnik, saepurusõnnik jne. Saepurusõnnik pole hea. Eriti tuleks vältida okaspuusaepuru, sest see on mullas halvasti lagunev, sisaldab aeglaselt lagunevaid aineid (vahad, tärpentin..). b) Vastavalt loomaliigile: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne. c) Vastavalt säilitusajast ja tingimustest: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Käärinud sõnnik on parem erinevad kultuurid taluvad seda paremini, lagunemisprotsess on juba alanud. Käärinud sõnnik jagatakse vastavalt sellele, kui palju on ta käärinud, e. lagunemisastme järgi
Allapanu on vajalik kuiva, pehme ja sooja aseme loomiseks, vedelike ja gaaside (NH3) sidumiseks, Sõnnikukoguse suurendamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks, Sõnniku säilituskadude vähendamiseks ning zoohügieeniliste tingimuste ja piima kvaliteedi parandamiseks. Ühe loomühiku tarvis on aastas vaja keskmiselt 1,5 tonni kvaliteetset hekseldatud põhku. Parim allapanu on vähelagunenud rabaturvas. Saepuru allapanuna on väheväärtuslik, kuna laguneb mullas aeglaselt. Okaspuusaepuru korral peab sõnnik hoidlas või patareis 4…5 kuud intensiivselt käärima (35…40°C). Sõnnik taimetoitainete allikana • Sisaldus sõltub loomaliigist, söötmisest, toodangutasemest, allapanust ja selle koostisest, sõnniku säilitamisest. • Sõnnikus olevate toitainete kasutamine taimede poolt sõltub peamiselt loomaliigist. • Lämmastikku omastatakse esimesel aastal 20-30% ja kogu külvikorra vältel 40-60%.