tähendab ka stabiilset metsökosüsteemi Peenmaterjali vajadus kasvab (küte ja paber), osa materjalist kasvab jämedaks nagunii Samas biomassi kasvatades peab olema tagatud mitmekesisus Millele tugineda? Looduslähedus Metsakasvajata ei tohi kalduda äärmustesse Samas ei tohi karta ka teatud otsuste muutmist Iga otsus tuleb teha kohapeal ja antud ajahetkel Riske maandab mitmekesisus igas mõttes (a la aktsiaportfell) Okaspuupuistu hooldamine Liiga varane valgustusraie võib kännuvõsude kasvu tõttu nõuda kordusraiet. Okaspuupuistu hooldamisel võib jätta gruppidena (umbes 1020 %) kasvama lehtpuid (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu, võib ka kaske, pärna ja isegi sangleppa, kui see väldib häilude teket), eriti aladele, kus okaspuid pole. See mitmekesistab puistut, tõstab mullaviljakust ja vähendab kahjustuste ohtu. Kuuse eripärad Varjutaluv Tihe
haigusetekitaja levimise takistamine mitmesuguste profülaktiliste võtetega. Kuidas vältida? Vältida tuleks liiga tihedate kuuse- ja männikultuuride istutamist. Juurepessust tugevasti kahjustatud kuuse- või männi-enamusega puistute lageraie järel tuleks metsauuendamisel võimaluse korral välja vahetada peapuuliik uueks peapuuliigiks lehtpuu! Kui mets rajatakse endisele põllumaale, siis esimeses metsapõlvkonnas lehtpuupuistu v segapuistu. Kuidas raietel? Kui okaspuupuistu kännud on peaaegu v vahelka täiesti juurepessuvabad, siis tuleks vältida nende nakatumist lihtsaim ja odavaim võimalus selleks on raiete tegemine üksnes talvel; suviste raiete korral tuleks aga kännud tingimata ja võimalikult kohe töödelda juurepessuvastase preparaadiga. Juurepessust tugevasti kahjustatud puistutes pole haigusest jagusaamiseks vaja kiirustada haigestunud puude väljaraiumisega, sest raie järel hakkab haigus nakatunud kännu