õhupuhtus. Seda saab väga lihtsalt määrata puudel kasvavate samblike abil. 4.3. Uurimistöö metoodika Koduhoovis vaatlesin 10 lähestikku kasvavat puud. Puudeks valisin männid. Kaasas oli eelnevalt valmistatud 10x10 cm² ruudustik ning nuga. Käisin eraldi iga puu juures ning vaatlesin milliseid erinevaid samblike liike on näha ning ruudustiku abiga sain teada, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. 4.4. Uurimistöö tulemused Vaadeldavatelt 10 ühest liigist okaspuult leidsin 4 erinevat liiki samblikke. -harilik hallsambliku (seda esines kümnel puul), - hall karesambliku (kolmel puul), -kahar habesambliku (neljal puul) -jahu-löövesamblik (kolmel puul) Samblike keskmine katvus oli 25%. Hall karesamblik 11 Pseudevernia furfuracea Tallus: algul lehtjas, hiljem põõsasjas, läbimõõt 3-12 cm; ülapool sinakas- või
märkmiku. 10 ühest liigist lähestikku kasvavate puude pealt eemaldatud samblikud panin ümbrikutesse , et neid hiljem määrata. Samblike arvukust puutüvel vaatasin õla (130cm) kõrguselt, ruudustiku järgi määrasin katvuse ehk mitu protsenti puu pinnast on kaetud samblikega. Märkisin üles ka erinevate liikide arvu. 10 5.4. Uurimistöö tulemused Vaadeldavatelt 10 ühest liigist okaspuult leidsin 5 erinevat liiki samblikke. Leidsin harilik ripssambliku, neid esines 9. puul, harilik hallsambliku, seda esines 10. puul, hall hõlmasambliku, neid esines 3. puul, hall karesambliku, mis esines 3. puul, kahar habesambliku mida esines 3. puul. Samblike keskmine katvus oli 65%. ( Vt: LISA 3) Harilik ripssamblik Anaptychia ciliaris Tallus: Lehtjas, läbimõõt 3-10cm; hall , vanemana peaaegu põõsjas, hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: puuduvad.