Kivististe kaitse seisneb nende kogumise piiramises ja ettenähtud korras säilitamises. Kivististe kaitse Eestis on sätestatud nende kuulutamisega kas II või III kategooria kaitsealusteks objektideks. II kategooria kivistised II kategooriasse kuuluvad teaduslikult suurt huvi pakkuvad, kuid Eestis ja mujalgi väga harva leitavad kivistised. Käsijalgsed: Dicoelosia anticipata ja Costistraicklandia lirata II kategooria kivistised Käsnad: Clathrodictyon regulare ja Plectostroma schmidti Okasnahkse Bothriocidaris'e neli liiki II kategooria kivistised Korall Mesofavosites dualis'e kivistunud koloonia Lülijalgne Phlebolepis elegans III kategooria kivistised III kategooriasse kuuluvad kõik meil tavalisel moel kogutavad kivistised: selgroogsed, okasnahksed, käsijalgsed, lülijalgsed, käsnad, molluskid, sammalloomad, korallid. Need kivistised, pärinedes puuraukudest või kaitse all olevaist paljanditest, kuuluvad säilitamisele Eesti Vabariigi teadusasutustes
Okasnahksed. (ECHINODERMATA) Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi. Okasnahkse looma keha on enamasti viiekiirelise ehitusplaaniga. Nad elavad soolase veega merede ja ookeanide põhjal või põhjamudas. MERITÄHT (ASTEROIDEA) Välimus. Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed. Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt
annaabi.ee 
