okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju, koort jne Vastav maht aastatel 1999-2002 oli keskmiselt 12,1 milj tm ja see jagunes puuliigiti järgmiselt: mänd 2,5, kuusk 5,4, kask 2,2, haab 1,1, sanglepp 0,4, hall- lepp 0,4 ja teised puuliigid 0,1 milj tm. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist. Tulenevalt turu nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on ohtu seatud teatud metsatüüpide ning nendega seotud koosluste säilimine heas seisundis. Jälgimaks metsakasutuse mahu püsimist optimaalsetes piirides nii puuliikide, metsatüüpide, omanike kui raieliikide viisi, kindlustatakse riigi tasandil säästvat metsade majandamist kajastav seire ning tagatakse saadud andmete pidev aktualiseerimine ning analüütiline kasutamine. 2002. aastal tehti riigimetsas lageraiet 7900 ha ja muudes
· Mustu/Musti · Pumpkin 1.2 METSKASS Metskass on suurem, kui kodukass. Metskassi pikkus on ligikaudu 1 meeter, kaal on 5 ja 11 kilogrammi vahel. Looma kasukas on väga tihe. Metskass puudub ainult põhjapoolsetes maades, muidu on teda üle terve Euroopa. Eelistatud elupaigaks on tal segametsatüüpi puistud, kuid elupaikade hävimine ja inimeste poolt metsade kasutamine vaba aja veetmise kohana on tõrjunud ta väheväärtuslikesse elupaikadesse näiteks okasmetsadesse, kaljustesse mägedesse, rabadele, põõsastikesse, soodesse ja rannikule. Metskass oskab hästi ronida. Oma pesa ehitab ta tavaliselt puuõõnde kuid võib juhtuda ka, et rebase või mägra poolt maha jäetud urgu Ta toitub küülikutest ja pisinärilistest, nagu rotid, hiired, mügrid ja lemmingid. See kassiliik on hea ronija ning ta püüab puuokste vahel noori oravaid ja linde, kuid samas võib ta ka raibet süüa. Jahil käib ta tavaliselt öösel. Metskass oskab hästi ronida.
kuuse-kooreüraski rüüste lähedalt. Puud laasitakse ja tõstetakse tüükaosaga kännule, et putukad saaksid ka tüvele altpoolt ligi. Enne üraskitõukude nukkumist püünispuud kooritakse või viiakse okasmetsadest vähemalt 2 km kaugusele. Koore all olevate mardikate hävitamiseks tuleb koored põletada. Püünispuudele võib kinnitada lisaks ka feromoonpüüniseid. Unustada ei tuleks ka kasulike linnuliikide arvukuse tõstmist tehispesade ülespanekuga okasmetsadesse. Harkkidane kooreürask (I. duplicatus) on eelmisest liigist veidi väiksem kuni 4 mm pikkune tumepruun läikiv mardikas. Lendlus toimub kuuse-kooreüraskiga samaaeg- selt, tavaliselt mõlemad liigid esinevad koos. Harkkidane kooreürask asustab samade kuuskede tüvede õhemakoorelist ülaosa. Peenematel puudel võib asustada kogu tüveosa. Lamapuitu asustab harva. Polügaamne liik. Haudepilt koosneb 1.....5 tavaliselt 6.....8 cm pikkusest looklevast emakäigust ja lühikestest vastsekäikudest
annaabi.ee 
