Gobi kõrb Mongoli poolkõrb Umbes 2 mln. km2. Jõed puuduvad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Mandriline kliima, temperatuur suvel kuni 45C, talvel põhjaosas 40C Sajab 50200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75% kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga Taimedel on pikad juured vee kogumiseks Taimed Okasmalts Gobi keeritsrohi Efedra Loomad Viiksjänes Kõrbepüüd ehk sadzat Kaamlid Punane hunt Kaamel Kõige rohkem kaamelid asub just Gobis Peab kõrbes vastu tänu vee säiltamise võimele Võib juua ühe korraga kuni 114 l vett Asustus Asustus on hõre Tegeldakse rändkarjakasvatusega http://www.youtube.com/watch?v=MFa-4Ni_62k Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert http://www.annaabi.com/mat.php?matid=35272&name=Gobi-k%C3%B5rb http://www.miksike
km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti. Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega (kaamelid, lambad, hobused). Gobis elavad rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Pildid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Mandriline kliima Temperatuur suvel on kuni 45ºc Talvel kuni 40ºc Lumi on puhutud tuulest Siberi steppidelt Sajab 50 200 mm aastas Taimestik Taimede lehed on väikesed ja nahkjad 75 % kõrbest on kaetud väiksekasvulise rohuga Taimedel on pikad juured vee kogumiseks Taimed :okasmalts, gobi keeritsrohi, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed Loomad Maailmas elab kõige rohke kaamleid Gobi kõrbes Nad suudavad juua ühekorraga kuni 114 l vett ja säilitada seda. Teised loomad: must-saba gasellid, viiksjänes, kõrbepüüd ehk sadzat, punane hunt jne. Asustus Asustus on hõre Tegeldakse rändkarjakasvatusega Maavarad Vask; Kuld; On leitud mitmeid ajalooliste loomade fossiile (dinosauruste munad) Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Gobi_Desert
mida nimetatakse lössiks, mis on ka peamine pinnakate. Esineb ka kohti, kus maapind on kaetud jämedama kivimaterjaliga või koorikulise savika pinnasega. Liikuvad soolad on lössist välja uhtutud. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Seetõttu arenebki Gobi kõrbes kevadeti lopsakas taimestik Joonis 3. Gobi kõrbe tüüp 5. Taimestik ja loomastik Gobi kõrbe taimestik üsnagi kuivalembene. Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Taimed on hästi kohastunud eluga kõrbes, taimedel on kas sügav või lai juurestik , et saaks rohkem vett kätte ja osad taimed suudavad säiltidada enda juurtes ja vartes vett, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Gobi kõrbes on loomi, keda kes on iseloomulikud ainult gobi kõrbele näiteks ulukkaamle, sellepärast on gobi kõrbe säilitamine loomastiku osas väga oluline. Loomadest on seal
itta umbes 1200 km, pindala ligikaudu 700 000 km 2 (maailma suurimaid liivakõrbeid). Asub suures nõos, pinnamoelt idast läände kerkiv tasandik (100200 meetrist 5001000 meetrini). Umbes 80% territooriumist hõlmab tuiskliiv, hiigelbarhaanide (kaarluidete) kõrgus ulatub 150300 meetrini. Lõuna ja idaosas leidub naftat. Kuiv troopiline kliima (sademeid alla 100 mm/a). Päeval tõuseb kuumus 55°C, öösel on 2°C. Taimestik liigivaene, kasvab kaameliohakas ja okasmalts. Õhtuti võib näha lendamas mõnda lindu, vilksatamas sisalikku või siuglemas madu. Kõrbe äärealadel elavad peamiselt beduiinid, kes tegelevad kaamelikasvatusega. Rub al Hali (Khali) on kõige ligipääsmatum ja vähemuuritud kõrb maakeral. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
annaabi.ee 
