(5.16) a n 0 b Integraali a f (x)dx komponendid kannavad j¨argmisi nimetusi: a - integraali alumine raja, b - integraali u ¨lemine raja, [a, b] - integreerimisl~oik, x - integree- rimismuutuja, f - integreeritav funktsioon, f (x)dx - integraalialune avaldis. N¨aide f¨ uu¨ sikast. Liikugu materiaalne objekt x-teljel punktist a punkti b. M~ojugu temale j~oud F , mis u ¨ldiselt s~oltub koordinaadist x, st F = F (x). Eesm¨argiks on leida valem t¨o¨o A arvutamiseks, mille j~oud F teeb vaadeldava objekti liikumisel punktist a punkti b. Kui F on konstantne, siis avaldub t¨o¨o valemiga A = F (b - a). Kui F ei ole konstantne, siis tuleb t¨o¨o arvutamisel kasutada integreerimist. Idee on j¨argmine: jaotame vaadeldava l~oigu [a, b] v¨aikesteks osal~oikudeks nii, et igal
(5.16) a n 0 b Integraali a f (x)dx komponendid kannavad j¨argmisi nimetusi: a - integraali alumine raja, b - integraali u ¨lemine raja, [a, b] - integreerimisl~oik, x - integree- rimismuutuja, f - integreeritav funktsioon, f (x)dx - integraalialune avaldis. N¨aide f¨ uu¨ sikast. Liikugu materiaalne objekt x-teljel punktist a punkti b. M~ojugu temale j~oud F , mis u ¨ldiselt s~oltub koordinaadist x, st F = F (x). Eesm¨argiks on leida valem t¨o¨o A arvutamiseks, mille j~oud F teeb vaadeldava objekti liikumisel punktist a punkti b. Kui F on konstantne, siis avaldub t¨o¨o valemiga A = F (b - a). Kui F ei ole konstantne, siis tuleb t¨o¨o arvutamisel kasutada integreerimist. Idee on j¨argmine: jaotame vaadeldava l~oigu [a, b] v¨aikesteks osal~oikudeks nii, et igal
annaabi.ee 
