1867. aastal tegi Jannsen oma plaani avalikkusele teatavaks. Kõige sobivamaks ajaks leiti, et on suve algus. Selleks ajaks olid põllumehed oma tööd ära teinud ja neil oli võimalik kodust eemal olla (Palamets, Hillar 1994:7). Taotlus Liivimaa 50. aasta juubeli- ja tänulaulupeo korraldamiseks esitati Baltimaade kindralkubernerile juba 1867. aastal, kuid luba saabus alles neli kuud enne pidu 1869. aasta 4 veebruaris (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:10). Pikale venis asi baltisaksa ringkondade vastasseisu tõttu, kuid lõpuks see siiski saabus (Palamets, Hillar 1994:7). Esimene laulupidu Tartus toimus 18.-20. juuni aastal 1869. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene üldlaulupidu ning see sai eestlaste ühismõtteks. Selle elluviimine oli eesti rahvale väga tähtis ja vajalik. Laulupeo idee algatajaks, selle elluviijaks ja üldjuhiks oli Eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen (Lisa 1
hot.ee/anhe/MUNA.ppt) (31.03.2008) 2. http://www.jaanalinnud.ee/index.php/page,munaavamine) (27.03.2008) 3. http://www.nami-nami.ee/componentshow.php?act=edit&pID=189) (2.04.2008) 4. http://www.tallegg.ee (10.04.2008) 5. Kard Ülo, http://www.videvik.ee/503/muna.html) (26.03.2008) 6. Heldi Kikas, Epp Koger, ,,Toidukabad", 2004 (8.04.2008) 7. Kokaraamat, 2000-2007, http://www.kokaraamat.ee/kokanouanded.php?knID=52 (26.03.2008) 8. Köök, märts 2008, tekst Ene Ojaveski, lk 19 (9.04.2008) 9. Metsaantsu talu, http://www.hot.ee/metsaantsu/Tooted.htm) (27.03.2008) 10. Mäeots Keiu, ,,Kaubatundmise" konspekt, 2007) 20
annaabi.ee 
