eriti Uusimaa idaosas. Soomerootsi sõnad eesti murretes on kas kaudlaenud, st eesti keelde tulnud soome keele vahendusel või otse soomerootsi murdeist ülevõetud sõnad. 31. Rootsi laentüvede rühmitamise alused (Raimo Raagi jaotus). Põhiline rootsi laenude rühmitamise alus on ajalisgeograafiline: tuleb arvestada kronoloogiat (eestlaste kokkupuutumine rootslastega) ja ka laenuandjate, eestirootslaste, soomerootslaste ja ojamaalaste ruumilist paiknemist vastavalt Eestis, Soomes ja Ojamaal. Tema jaotus: 1. riigirootsi laenud, mis vastavalt laenamise ajale on kas vanarootsi päritolu, Rootsi valitsuse aegsed (s.o varased uusrootsi), hilised uusrootsi või nüüdisrootsi algupära, 2. eestirootsi laenud, 3. soomerootsi laenud, 4. ojamaa laenud. 32. Mida tähendab eestivene keel?
kaevamistulemused saavad olla poliitiliselt mõjustatud, nt arheoloogilised kaevamised 1950. aastatel Tallinnas, mille taga olid Paul Johanseni tees, et Tallinnas võis juba 11. sajandil olla Skandinaavia kaubahoov. Ta käsitles oma Rootsis ilmnud raamatuses ka olulisi küsimusi Skandinaavia varastest suhetest Baltikumiga - üks tema formuleeritud teese oli see, et kuna juba 11. sajandil tõenäoliselt oli olemas Novgorodi kaubahoov Ojamaal, samuti Ojamaalaste kaubahoov Novgorodis, siis oleks võimalik, et mõlema tee peal oli ka kaubahoov Tallinnas, millest sai tulevase linna kujunemise keskuseks. Johanseni ideedel mingid allikalist tõestust ei ole. Ta tekitas millegi pärast Eestis väga tugeva reaktsiooni ja Johanseni teooriaid - Nõukogude võim vaatas tema vaadet kui Lääne prioriteeti Baltikumile, mis õõnestas vene autoriteeti Baltikumile. Et seda nurjata, siis kavandati 1952-53 Tallinnas ulatusliku väljakaevamised, mille kohta
annaabi.ee 
