kõigile näha. Kogemus on muutumises ja meie psühholoogilised tõetuvastused on muutumises nii paljut ratsionalism võimaldab; kuid mitte kunagi seda, et kas tõelisus ise või tõde ise oleksid muutlikud. Reaalsus on igavesest ajast täielik valmisprodukt, kinnitab ratsionalism, ning meie ideede sobimine sellega on see ainulaadne analüüsimatu voorus neis, millest ta on meile juba kõnelnud. Selle sisemise oivalisusena ei ole tõel meie kogemustega midagi pistmist. Ta ei lisa midagi kogemuse sisule. Ta ei muuda midagi tõelisuses endas; ta on midagi, mis juhtub. Tõde ei ole olemas, ta kehtib või on maksev, ta kuulub teise mõõtmesse kui faktid või faktisuhted, lühidalt, kuulub epistemoloogilisse mõõtmesse ning selle kõlava sõnaga lõpetab ratsionalism arutelu. "Reaalide" või "objektide" all mõtleme kas meeleliselt kohalviibivaid
näha. Kogemus on muutumises ja meie psühholoogilised tõetuvastused on muutumises nii paljut ratsionalism võimaldab; kuid mitte kunagi seda, et kas tõelisus ise [1715] või tõde ise oleksid muutlikud. Reaalsus on igavesest ajast täielik valmisprodukt, kinnitab ratsionalism, ning meie ideede sobimine sellega on see ainulaadne analüüsimatu voorus neis, millest ta on meile juba kõnelnud. Selle sisemise oivalisusena ei ole tõel meie kogemustega midagi pistmist. Ta ei lisa midagi kogemuse sisule. Ta ei muuda midagi tõelisuses endas; ta on midagi, mis juhtub lisaks, inertne, staatiline, pelk peegeldus. Tõde ei ole olemas, ta kehtib või on maksev, ta kuulub teise mõõtmesse kui faktid või faktisuhted, lühidalt, kuulub epistemoloogilisse mõõtmesse ning selle kõlava sõnaga lõpetab ratsionalism arutelu. Nagu mõistate, kutsuvad need ideed üles pragmatistlikule diskussioonile. Kuid