Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit Mukri ja Oinamurru ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hooldatav ala. Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõunapoolset osa nimetatakse ka Ellamaa rabaks. Siiski on see tegelikult terviklik rabalaam, mille poolitab 1920. aastatel ehitatud tee, mis lõi Mukre küla elanikele ühenduse Eidaperega
5. INIMESE JÄETUD JÄLJED Mukri rabas on nii mõnedki pärandkultuuri objektid. “ Rabalaama lõunapoolses osas on koht, mida teatakse ka Krõõda soo nime all. Legendi järgi olevat sinna uppunud Krõõda-nimeline naisterahvas ning sellest ajast olevat Mukri raba männid punase koorega. ” ( Kristian jt, 2011, lk 42 ). Raba läänepoolses osas asuvas Reonda küla ümbruses on mitmeid murru-lõpulisi kohanimesid: Tagamurru, Mikumurru, Mesimurru, Matsimurru, Oinamurru jt. Nimed on seotud siinkandis kasutatud omapärase aletamisviisiga: “ ... oja kaldamail otsiti valgelepik, raiuti see karusekuus ( 15. juuli - 15. august ) rinnakõrguselt maha ja jäeti siis aastaks seisma. Selle ajaga mädanesid lepad niivõrd, et maharaiumisega sai algust teha. Sellist raadamisviisi nimetati murruks. Et valge lepp kasvab viljakal pinnasel ja raiumisaeg oli valitud selline, et puu ei annaks juurevõsusid, peegeldab see kohalike inimeste head loodusetundmist
annaabi.ee 
