seotud ka teiste tundlikkuse liikumisega, puute ja kuulmistundlikkusega. Kolme välja omavaheline soes võimaldab saada täielikumat ettekujutust nägemisega seotud stiimulist. 18. ja 19. välja kahjustused tekivad erinevat laadi häired, nt kirjasõnade äratundmise häired. Annab nägemis hallutsinatsioone. Nägemiskeskusel on seos ka kiirusagara 7.nda väljaga. Ja tänu sellele seosele pööratakse vaatlemisel silmi ja pead objekti suunas. Oimusagaral on samuti seos, see võimaldab näo ja näoosade ära tundmist. Kuulmiskeskus oimusagar Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud, heliasukohta määramine ja heli omaduste kvaliteedi kindlakstegemine. Sagedust ja intensiivsust tavaliselt eristatakse 2) Motoorsed keskused Somatomotoorne- eesmine tsentraalkäär. Toimub keha liigutuste juhtimine. Kõnekeskus- kõne koosneb folatsioonist(hääle moodustamine).;
amneesialiikidest.) Näiteks ei mäletanud H. M., et tema lemmikonu oli surnud juba kolm aastat enne kirjeldatud ajuoperatsiooni. Kuid väga hästi mäletas H. M. sündmusi palju varasemast ajast kõigest, mis leidis aset enne tema 17. eluaastat. Seega oli H. M-il kahjustunud hiljutiste sündmuste eksplitsiitne (eriti episoodiline) mälu, kuid peaaegu puutumata olid protseduuriline ja lühiajaline mälu. Hiljem ongi paljudes samalaadsetes uurimustes selgunud, et oimusagaral ja vaheajul (eriti talamusel) on eriline roll just hiljutiste sündmuste, üksikepisoodide ja omaduste sidumisel ühtseks tervikuks ning selliste terviklike mälupiltide talletamisel pikaajalisse mällu. 5 Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil