Kui need üksused võivad naasta füüsilisse maailma, siis Stapp’i arvates on võimalik kadunud hingedel keha võimust üle võtma ning teispoolsuse energiat suunata. Mõned uurijad, näiteks professor Michael Persinger (Laurentian University, Kanada), on spekuleerinud, et muutused geomagneetilistes väljades (mis tulenevad näiteks maakoore tektoonilisest stressist või Päikese aktiivsusest), võivad stimuleerida inimestel oimusagaraid ajus, mille tulemusena aju toodab palju selliseid nähtusi, mida loetakse kummitamiseks. Seda teooriat on testitud mitmel viisil. Mõned teadlased on uurinud geomagneetiliste muutuste ja kummitamitse juhtude vahel, teised on aga uurinud, kas kummitavad kohad on seotud mõnd tüüpi geomagneetilise aktiivsuesga kohtades. Kolmandad teadlased on uurinud seda, et kui stimuleerida oimusagarat erinevat tüüpi magneetiliste väljadega, kas siis see, mida inimene
ütlust korrata. Kõnelemisel avaldub pidev sõnaotsing {Noh, see asi, millega suppi süüa ...), mis põhjustab ütluse liiasuse. Sõnade puuduliku meeldetuletamise põhjuseks peetakse nägemiskujutluste ebatäpsust, aga samuti semantiliste seoste nõrkust sõnade vahel. Selle tulemusel ei aktualiseeru mälus vajalikud sõnad ning sõnavalik võib toimuda akustiliste, morfoloogiliste ja muude seoste alusel. 6. Kukla-, kiiru- ja oimusagaraid ühendava kattetsooni ülesandeks on tajutava ütluse simultaanne (üheaegne) analüüs. See on vajalik, kui ütluse mõistmiseks ei piisa sõnade mõistmisest ükshaaval (koera peremees; ring on ruudu all). Patoloogia korral kannatab grammatiliste konstruktsioonide mõistmine. Kõneloomes ilmneb samuti agrammatism ja vähesel määral puudulik sõnaotsing. Võib kaasneda optiline düsgraafia ja düsleksia, düskalkuulia
annaabi.ee 
