" Enne, kui kuningas ronib lahinguvankrile, mille ette on rakendatud kaks suurepärast tantsisklevat ratsut, kõnnib ta oma väe ridade eest läbi, et neid üle vaadata, ja ütleb: ,,Hetk on saabunud, Kreeka pojad! Siin otsustatakse meie saatus! Kui võidame, tungime Troojasse, kui kaotame, tungivad vaenlased meie laagrisse, põletavad meie laevad ja võtavad meilt lootuse jõuda tagasi kodumaale. Odysseus, ma loodan sinu peale! Kreeta kuningas Idomeneus, ole vapper lahingus! Sangarid, Aiased, Oileuse poeg ja Telamoni poeg, kui teised mu kaptenid oleksid sama tugevad kui teie, oleks sõda ammu lõppenud! Nestor, mu sõber, võitle minu kõrval! Diomedes, seisa sirgelt oma sõjavankril ja lajata neile! Edasi, kreeklased! Lahingusse!..." V laul Kaks armeed liigub teineteisele vastu. Neid juhivad kaptenid, seistes kõrgetel sõjavankritel. Sõdurid hõiklevad, vehivad odade ja päikeses helkivate odadega, maa müdiseb ja relvade tärin kostab taevani
meenutaks kõik ise mulle, kes saabusid piirama Troojat. kel koduks Briseiai või Augeiai oli armas, Manitsen nüüd vaid laevade juhte ja laevadki või Helos, kindel linn mererannikul või ka loendan. Amyklai [- - -] või Laos, või kodukoht kel Oitylos ning tema ümbrus, Aias, Oileuse poeg, oli lokride juht välejalgne, neid Agamemnoni vend Menelaos tõi, juht küll kehalt mitte nii suur kui hiid Telamoni poeg kõvahäälne. Aias, Kuuskümmend tal oli laeva. Ent väed ise paika hoopiski väiksem sest, lühikasvuga, lõuendist ta seadis rüüga, ning ise võitlusse viis neid, uskudes vaid oma