Pirita kloostris on tähtsamaiks ametiks abtiss, kes juhib kloostrit. Pirital kloostris on ülesanded, mis jagatakse nunnade vahel ära (nt. nädalaks). Pirita kloostri peamiseks tegevuseks on külalislahkuse pakkumine. Birgitiinide ordu traditsioon pidada külalistemaja algas juba mitu aastasada tagasi. Pirita kloostri külalistemajas on võimalus üürida tube ja seminariruumi kõigil, kes seda soovivad. Eriti soovib see õeskond olla sobiv koht oikumeeniliste( ürituste jaoks; siin ongi toimunud hulk Eesti Kirikute Nõukogu üritusi. Kloostris on tehtud ja kirjastatud Taaveti laulude uustõlge jne. (Vello Salo). Kogu õeskonnas elab ligikaudu 500 õde, kes peavad 50 kloostrit igas kloostris on siis umbes kümmekond õde. Praegu asubki Pirita kloostris 10 õde, viis on India, viis Mehhiko kodanikud. Õeskonna läbikäimiskeel on itaalia keel, peale selle õpivad kõik õed inglise keelt.
tänapäevases tähenduses. Bologna ülikoolis õpetav Gratianus süstematiseeris eraviisiliselt kanoonilise õiguse kuni 1139.a. kirikukogu otsusteni. Kasutades skolastilis-didaktilist meetodit ületas ta paljud vastuolud ning koostas kanoonilise õiguse normide kogu "Ühtlustamata reeglite ühtlustamine" (Concordia discordantium canonum). Hilisemas traditsioonis on töö tuntud Decretum Gratiani nime all. Töö sisaldas valikut · Oikumeeniliste ja partikulaarsete kirikukogude otsustest · Paavsti dekreetidest · Kirikuisade töödest · Hispaania, Itaalia, Franki kanoonilistest kogumikest · kapitulaaridest jms. Töö sisu määras suurel määral teoloogia ja tekkiva kanonistika tihe seos. Töö jagunes sisuliselt kolmeks: 1. osa käsitles kanoonilise õiguse olemust, selle allikaid ja kiriklikke ameteid; 2. osa sisaldas norme kirikukohtu, abielu ja patukahetsuse, vara- ja orduõiguse
annaabi.ee 
