Pealgius II nõunik ja asjur. 579-585. a viibib legaadina keisri õukonnas Konstantinoopolis. Kui Pelagius II sureb, siis valitakse Gregorius rahva heakskiidul paavstiks. Teda on ka munkpaavstiks nimetatud. Vahekord Konstantinoopoliga ei ole pilvitu. Pannakse ametisse aklamatsiooniga. Kinnitus viibib, sest Gregorius ei suhtu Konstantinoopoli patriarhi piisava auga. Patriarh kannab tiitlit oikumeeniline patriarh – välismaailmaga suhtlemisel justkui kõneisik. Gregorius pole nõus patriarhi oikumeenilisena tunnustama ja ei kasuta mitte primaadinõudlust, vaid ütleb, et on tagasihoidlik Peetruse järgija (peegeldub ka tema nimes – cervus cervorum Dei). Kes tahab olla teiste ülem, peab olema teiste teenija. Gregorius rõhub pastoraalsele karismale, vaimulikule indentiteedile, mille tähtsaimaks tagajärjeks on raamat vaimulike elukorraldusest ehk pastoraalreeglistik. Hingehoiukäsiraamat, mille ta paavstiameti alguses koostab
5) Konstantinoopolis 553 jätkuvalt tegutsemine nestoriaanluse ja monofüsiitide vastu. 6) Konstantinoopolis 680-81 monoteleetide vastu, kes ütlesid, et Kristuses on vaid 1 tahe (inimlik tahe allub Jumalale), aga 2 loomust. 7) Nikaias 787 arutati pilditüli: kuidas suhtuda Vana-Testamendi pildikeeldu; otsustati lubada, aga mitte kui puuslike. 8) Konstantinoopolis 869-870 kirikupoliitiliste tülide arutamine ja paavsti ülemvõimu tunnustamine. Idakirik seda oikumeenilisena ei aktsepteerinud. Euroopa keldi, germaani ja slaavi rahvaste ristiusustamine: Germaani vaata ülevalt Keldi - ??? Slaavi Algab Rooma ja Bütsantsi kultuuri tungimisega ida ja kesk euroopasse. 6. saj Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas, 8. saj sloveenide hulgas. Karl Suure ajal algab misjon vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 liituvad serblased idakirikuga. 863 alustavad Konstantinos ja Methodios misjonitööd