1 , kui x = 2, mille graafik on toodud joonisel 2.14. See funktsioon ei ole pidev l~oigul [0, 2], sest ta ei ole l~oigu parempoolses otspunktis vasakult pidev. Funktsioonil f (x) on l~oigul [0, 2] olemas v¨ahim v¨a¨ artus 0, mis saavutatakse punktis x = 0, kuid suurim v¨a¨ artus puudub. See on nii, sest funktsiooni v¨a¨artuste hulk on pooll~oik Y = [0, 2), millel puudub suurim arv. Valides u ¨ksk~oikmillise funktsiooni v¨a¨artuse, alati saame me leida sellest veel suurema funktsiooni v¨a¨artuse. N¨aiteks valime 53 y = 1.9. Selline v¨a¨ artus saavutatakse x = 1.9 korral, st f (1.9) = 1.9. Sellest v¨ a¨artusest saame me leida veel suurema funktsiooni v¨a¨artuse, nt y = 1.99, mis saavutatakse x = 1.99 korral, st f (1.99) = 1.99. Viimasest saame me leida veelgi suurema funktsiooni v¨a¨artuse, nt y = 1.999 jne. Funktsioonil puudub
f (x) = 1 , kui x = 2, mille graafik on toodud joonisel 2.14. See funktsioon ei ole pidev l~oigul [0, 2], sest ta ei ole l~oigu parempoolses otspunktis vasakult pidev. Funktsioonil f (x) on l~oigul [0, 2] olemas v¨ahim v¨a¨artus 0, mis saavutatakse punktis x = 0, kuid suurim v¨a¨artus puudub. See on nii, sest funktsiooni v¨a¨artuste hulk on pooll~oik Y = [0, 2), millel puudub suurim arv. Valides u ¨ksk~oikmillise funktsiooni v¨a¨artuse, alati saame me leida sellest veel suurema funktsiooni v¨a¨artuse. N¨aiteks valime 53 y = 1.9. Selline v¨a¨artus saavutatakse x = 1.9 korral, st f (1.9) = 1.9. Sellest v¨a¨artusest saame me leida veel suurema funktsiooni v¨a¨artuse, nt y = 1.99, mis saavutatakse x = 1.99 korral, st f (1.99) = 1.99. Viimasest saame me leida veelgi suurema funktsiooni v¨a¨artuse, nt y = 1.999 jne. Funktsioonil puudub
annaabi.ee 
