1. Erisoodustus on oma olemuselt saaja (tootaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tooandja) kohustus (tulumaksuseaduse (TuMS) § 2 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 7). 2. Tulumaksuseaduse §-de 2, 49 ja 53 kohaselt maksavad kingitustelt ja annetustelt tulumaksu residendist juriidilised isikud (sh avalik-oiguslikud isikud, erakonnad, MTU-d, SA-d jne) ning mitteresidendid, kellel on pusiv tegevuskoht. Kingitustelt ja annetustelt ei tasu tulumaksu kohaliku omavalitsus- ja riigiasutused. Tulumaksusoodustusega MTU, SA ning usuliste uhingute nimekirja kantud isikud ei tasu annetustelt tulumaksu, kui nad teevad annetusi allpooltoodud loetelu punktis 1 nimetatud isikutele. Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistottu kasutab
mikrokeskkonda saavad nad mojutada. Mida labimoeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida pohjalikumalt organisatsioon moodab nn suhtlemise mojusust, seda toenaolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid votavad organisatsiooni kui usaldusvaarset partnerit, mis omakorda mojutab organisatsiooni tulemuslikkust. Makrokeskkond: 1. Rahvusvahelised tegurid 2. Majanduslikud tegurid 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid 4. Poliitilised ja oiguslikud tegurid 5. Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: Konkurendid Kliendid Tarnijad Regulaatorid Strateegilised liitlased 14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid? Inimesed , nende teadmised, oskused, voimed, haridustase Organisatsiooni kultuur - normid, vaartused ja uldtunnustatud toekspidamised. Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest,
341. Millistest pohimotetest lahtudes jaotatakse oiguskord era- ja avalikuks oiguseks? Millised on era- ja avaliku oiguse piiritlemise oiguslikud alused? Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnedes riikides on see tsiviilõiguse osa ja mõnedes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa,