jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Trahhiinlannad" "Trahhiinlannad" on ainus Sophoklese säilinud tragöödia, milles naiselik armastus on tegevuse juhtivaks jõuks. Herakles on lõpetanud oma viimase vägiteo, vallutades Oichalia linna; nüüd ta tuleb tagasi oma naise Deianeira juurde, kes märkab murega, et Heraklese poolt talle läkitatud vangitaride hulgas on ka Oichalia kuningatütar Iole, kelle vastu Herakles pole ükskõikne. Deianeira ei tunne viha mehe vastu, ta tahab ainult võita uuesti Heaklese armastuse. Selleks otstarbeks saadab ta mehele mantli, mis läbi immutatud Heraklese poolt mürgise noolege tapetud kentauri verest ja mis kentauri enda sõnade järgi pidi taastama kustuva armastuse
oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Trahhiinlannad" "Trahhiinlannad" on ainus Sophoklese säilinud tragöödia, milles naiselik armastus on tegevuse juhtivaks jõuks. Herakles on lõpetanud oma viimase vägiteo, vallutades Oichalia linna; nüüd ta tuleb tagasi oma naise Deianeira juurde, kes märkab murega, et Heraklese poolt talle läkitatud vangitaride hulgas on ka Oichalia kuningatütar Iole, kelle vastu Herakles pole ükskõikne. Deianeira ei tunne viha mehe vastu, ta tahab ainult võita uuesti Heaklese armastuse. Selleks otstarbeks saadab ta mehele mantli, mis läbi immutatud Heraklese poolt mürgise noolege tapetud kentauri verest ja mis kentauri enda sõnade järgi pidi taastama kustuva armastuse
igasuguste Omphale riiki ründavate kurjamite peal, kuid peagi võttis kuninganna ta endale meheks ning keelas tal igasuguse töö. Herakles, kelle kolm orjaaastat polnud veel möödunud, oli nüüd oma kuninganna lõbustamiseks sunnitud kandma naiste kleite ja soenguid, samal ajal vehkis Omphale aga meelelahutuse mõttes lõvinahk seljas Heraklese nuiaga. Kui Herakles vabanes, oli ta Eurytose suunas nii püha viha täis, et kogus kokku suure sõjaväe ja hävitas Oichalia täielikult. Lahingu puhul tahtis ta ohverdada midagi Zeusi auks. Herakles saatis oma käskjala Lichase koju Deidaneira poole sooviga, et see talle pühaks talituseks uue ja puhta tuunika saadaks. Kuid kui käskjalg Lichas rääkis Deidaneirale ka sellest, et Herakles oli peale lahingut silma visanud teenijaks võetud Iolele, siis tundis Deidaneira, et on õige aeg kasutada kentaur Nessose armujooki ja immutas sellega läbi Heraklese tuunika. Herakles sai tuunika kätte, pani selle selga ning
annaabi.ee 
