kuritegevuse struktuuril Tallinnas pannakse toime suhteliselt palju salajasi vargusi sõidukitest jm raskesti avastatavaid kuritegusid). Avastatud kuritegude arvu kasv näitab eeskätt asjaolu, et politseiasutuste töömahud on aasta-aastalt kasvanud. ERINEVAT LIIKI KURITEGUDE OHVRIKS LANGEMINE: Järgnevalt vaatleme kuritegevuse olukorda ja arengutendentse aastatel 1994- 1999, tuginedes esmajoones Eestis aastatel 1993, 1995 ja 2000 läbi viidud rahvusvaheliste ohvriuuringute tulemustele. Olulist lisainformatsiooni pakuvad Sotsiaalministeeriumi, Statistikaameti ja Tartu Ülikooli poolt läbi viidud 1994. ja 1999. aasta elutingimuste uuringud ning Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) küsitlused 1994-1999. Kõik nimetatud uuringud on läbi viidud vähemalt kaks 7 korda ning sisaldavad küsimusi vastaja endaga toimunud sündmuste kohta, mille puhul vastajate poolt antav informatsioon peaks olema kõige tõepärasem.
a. Ohvri- ja vägivalla uuring toimus 2008. a. Ajalugu 1720.a esimene katse uurida kuritegevust küsitledes elanikkonda (Taani). 1966.a esimene suur, süstemaatiline uuring toimus USA-s. Küsitleti 10 000 leibkonda ning eesmärgiks oli määratleda, kui sageli inimesed langevad kuritegude ohvriks. Alatest 1972.a viib USA Justiitsstatistika Büroo (Bureau of JusticeStatistics)sarnaseid ohvriuuringuid läbi regulaarselt. Ohvriuuringute positiivsed küljed: • Mõõdab nii registreeritud kui ka registreerimata kuritegevust; • Ei ole tundlik kuritegude registreerimise praktika ja tehnoloogia muutmiste suhtes; • Andmed, mida kogutakse, sisaldavad ka sellist infot, mida ei ole võimalik saada politsei andmebaasist. Näiteks, suhted ohvri ja kurjategija vahel, kahjumi suurus jne. • Kogub detailset informatsiooni OHVRITE kohta, mida muidu kusagilt ei saa. •
annaabi.ee 
