vahendusel toime pandud lapsohvritega seksuaalkuriteod. Varasemaga võrreldes oli 2008. a vähem konkreetselt lapspornograafia valmistamisega seotud juhtumeid, rohkem lapspornograafia allalaadimise, edastamise või hoidmisega seotud juhtumeid. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on suurem risk ohvriks langeda noortel ja lastel. Näiteks meedikute hinnangul on seksuaalse (ja ka füüsilise) vägivalla ohvriks eelkõige noored naised vanuses kuni 30 aastat. Rahvusvahelise ohvriuuringu andmed 30 riigi kohta näitavad, et pooltel juhtudel ohver tundis kurjategijat, veidi enam kui kolmandik ohvritest teadis kurjategijat näo järgi ja kümnendikul juhtudel välimuse järgi.(Eesti Mittetulundusühingute ja sihtasutuste Liidu koduleheküljelt http://www.ngo.ee/? class=document&action=print§ion=29147 välja otsitud 15.09.2010) 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks Kahtlemata on pedofiilia haigus. Mis selle põhjustab, ei ole lõpuni teada
kannatanutest; teiste kuriteoliikide puhul esines korduvat ohvrikslangemist harvemini. 5. Röövimised ja isiklike esemete vargused Röövimiste ja isiklike esemete varguste piir pole väga selge. Võib eeldada, et röövimiste puhul on reeglina kasutatud vägivalda või sellega ähvardamist; isiklike esemete varguste puhul on kuritegu toimumise hetkel reeglina jäänud varjatuks (1999. aastal oli 60% juhtudest tegu taskuvargusega). 2000. aasta ohvriuuringu järgi langes 1999. aastal röövimise ohvriks 2,9% küsitletuist. Isiklike esemete varguse ohvriks langes 5,5% küsitletuist. Röövimise ohvriks langes 4% meestest ja 2% naistest. Isiklike esemete varguse puhul oli olukord vastupidine: niisuguse kuriteo ohvriks langes 4% meestest ja 7% naistest. Röövimiste ohvriks langes ligi 2% eestlastest ja 5% mitteeestlastest. Need erinevused on oluliselt seotud mitteeestlaste elukohaga linnades, kus kuritegevus on kõrgem
annaabi.ee 
