DIKTATUURIDE VÕRDLEMINE Kiusatus Hitlerit ja Stalinit võrrelda on kõikjal suur. Neid peetakse 20. sajandi kaksikutest deemoniteks, kes vastutasid palju enamate inimeste hukkumise eest kui keegi teine kogu ajaloo vältel. Seda küll erinevatel põhjustel ja erineval moel. Stalini ja Hitleri külg külje kõrvale panemine tähendab moodsa aja kahe ajaloolise hiiglase kõrvutamist, kelle diktatuurid põrkasid üksteisega kokku ajaloo kõige suuremas ja ohvriterohkemas relvastatud konfliktis. Pinnale kerkib kaks küsimust. Kas Stalini ja Hitleri diktatuuri saab võrrelda? Kas neid üldse saab võrrelda? Neid küsimusi silmas pidades see referaat valmima peakski. Tzvetan Todorov vastas oma hiljutises raamatus 20. sajandi kriisi kohta mõlemale küsimusele jaatavalt, väites, et nad kuuluvad ühte ja samasse poliitilisse liiki, nimelt totalitarismi. Pärast Euroopa kommunismi kokkuvarisemist 1989. 1991. aastal on
„Varemetest tõuseb kättemaks!” sai hüüdlausena vastupanu sümboliks ja see oli ka Eesti sõjameeste rindelehe pealkirjaks. Meeleheitlikku vastupanu osutasid sissetungijatele eestlaste kõrval võidelnud teiste Euroopa rahvaste väeosad ja pärast Narva loovutamist vaenlasele 26. juulil 1944 said võitluste kulminatsiooniks lahingud Sinimägedes. Seal Tannenbergi liinil peatati vastane Eesti pinnal peetud kõige verisemates ja ohvriterohkemas võitluses. Septembrikuu lõpuni, kuni Saksa armee väljatõmbamiseni Eestist püsis rinne Sinimägedes. Samal ajal, oli Punaarmee oli tunginud kaugele Euroopasse ning Karjala kannasel oli Soome armee kaitseliin juunis läbi murtud. Sinimägedes aga ei suutnud Soome rindelt Eestisse paisatud löögiarmee edu saavutada. Lõppkokkuvõttes tähendas tugev vastupanu Soomes ja Eestis seda, et meie hõimurahvas sai