" Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teine Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Sel ajal valitses Eestis korralagedus. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult. Vabatahtlikud läksid Saksa
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse pooleks sajandiks. Eestlastel tuli võidelda erinevates sõjavägedes .Valikuid ei olnud palju Eestlaste armee, Saksa armee, Punaarmee. Punaarmeesse läks üldiselt väga vähe vabatahtlikke, sellepärast saadeti sundolukorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes saadeti üle kogu NSV Liidu . Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti
Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid. Saksamaa küll algul lootis vabatahtlikele, kuid nähes, et neid pole, kehtestasid ka nemad sundmobilisatsiooni. Teine maailmasõda oli tõepoolest totaalne sõda - see hõlmas tervet maailma ega jätnud ühelegi riigile hingamisruumi. Erinevalt varasematest sõdadest polnud Teine maailmasõda mitte armeede, vaid rahvaste sõda. See oli ka ohvriterikkaim, kuna selles sõjas hukati kõige rohkem tsiviilisikuid, keda sõjas osalemine üldse ei puudutanudki. Kõige rohkem kannatusi sai Saksamaa, kuna Saksamaa oli üks peamistest sõdivatest riikidest ning panustas palju sõjaväele, mille ta hiljem kaotas. Teine maailmasõda lõppes 2.septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega.
Saksa kui ka Vene võimud ei allutanud vabatahtlikke, vaid mobiliseerisid. Saksamaa küll algul lootis vabatahtlikele, kuid nähes, et neid pole, kehtestasid ka nemad sundmobilisatsiooni. Teine maailmasõda oli tõepoolest totaalne sõda - see hõlmas tervet maailma ega jätnud ühelegi riigile hingamisruumi. Erinevalt varasematest sõdadest polnud Teine maailmasõda mitte armeede, vaid rahvaste sõda. See oli ka ohvriterikkaim, kuna selles sõjas hukati kõige rohkem tsiviilisikuid, keda sõjas osalemine üldse ei puudutanudki. Kõige rohkem kannatusi sai Saksamaa, kuna Saksamaa oli üks peamistest sõdivatest riikidest ning panustas palju sõjaväele, mille ta hiljem kaotas. Teine maailmasõda lõppes 2.septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega.
d) 10. veebruaril torpedeeris sama allveelaev Saksamaa reisiauriku "General von Steuben". Aluse pardal oli 4267 inimest, kellest uppus 3608. 3) Suurimad laevahukud Eesti lähivetes a) 3. detsembril 1941 uppus Loode-Eesti ranniku lähedal turbiinaurik "Jossif Stalin", mille pardal oli 5640 inimest. Neist hukkus 1900. b) 28.-29. augustini 1941 uputasid pommitajad ja allveelaevad kokku kümme laeva. Nende pardal uppus kokku 9300 inimest. Ohvriterikkaim õnnetus oli aurikuga "Atis Kronvalds", mille pardal uppus vähemalt 1600 inimest. c) 22. septembril 1857 uppus purjeliinilaev "Lefort", viies merepõhja 828 inimest. d) 24. augustil 1941. aastal uppus Prangli lähedal aurik "Eestirand". Pardal olnud 2800 mobiliseeritud mehest hukkus vaid 34, sest laev juhiti madalikule. Laevaõnnetused läbi aegade Viis suurimat laevahukku rahuajal 20. sajandil
annaabi.ee 
