Paljud terroriaktid, mis otseselt tunduvad poliitika tõttu teostatud, on siiski ka kaudselt seotud religiooniga. Kõige kurikuulsam terroriakt on 11.septembri rünnak, millest on kõik kindlasti kuulnud ja kus hukkus kokku üle 3000 inimese. Oma rünnakutega taotlevad terroristid hirmu, ebakindluse ja usaldamatuse tekitamist inimestes. Hirmu ja ebakindluse õhustiku loomine viib neid kaugemate eesmärkideni, enamasti poliitika vallas. Nende ohvriterikkad aktid avaldavad rahvamassidele ja poliitika ringkondadele masendavat psühholoogilist mõju ning seega mõjutavad tugevalt ka poliitikat. Hetkel jääb mulje nagu oleks terrorism seotud ainult moslemitega ja islami riikidega, kuid tegelikult see ei ole nii. Fundamentaliste võime leida erinevatest usunditest ning sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsionalistlikke usulisi liikumisi, ennekõike on fundamentalism mõtte- ja suhtumisviis
Dessant hävitati Eesti ja Saksa väeosade poolt järgmisel päeval.. Pääses vaid mõni mees. 14. Veebruaril nõudis nõukogude juhtkond Narva vallutamist hiljemalt 17. veebruariks, mis oleks oluliselt raskendanud muuhulgas soomlaste olukorda Karjala maakitsusel. Samal päeval toimus Eesti Rahvuskomitee esimene põrandaalune koosolek Tallinnas. 15. veebruari varahommikul alustasid 2. löögiarmee üksused uusi rünnakuid kogu rinde ulatuses. Viie järgneva päeva jooksul ei vaibunud ohvriterikkad lahingud hetkekski. Otsustavat edu siiski ei saavutatud. 19. veebruari õhtul tuli major A.Rebase staapi teade 18. armee ülemjuhatajalt: Eesti pataljon 685, Esimene Eesti rahvuspataljon, on allutatud armeegrupile Narva. 21. veebruaril jõudsid Rebane ja Sooden oma meestega Pihkvasse ning sealt edasi Eestisse. Ränkrasked olid lahingud Auvere juures. 20. veebruaril 1944 oli 12-kilomeetrilisel rindelõigul
jalad murdsid, lisaks olid nad ka ise varustatud lähivõitlusrelvadega. 2.3.2 Taktika piiramisel Piiramise puhul oli alati eelis kaitseval poolel, kuna keskaja ründevõimalused olid kesised. Piirajatel oli kolm võimalust kindlus vallutada: tormijooks, müüride lõhkumine ja näljutamine. Esimesest oli enamasti kasu siis, kui kindluse vastupanu oli nõrk. Tormijooksuks kasutati redeleid ja piiramistorni ning need olid suhteliselt ohvriterikkad. Kui kindlus oli ümbritsetud vallikraaviga, aeti see mulda ja puuoksi täis, et sealt saaks ligineda müüridele või 9 väravale. Näljutamise puhul loodeti vaenlase alistumisele nälja, reeturlikkuse või taudide valla pääsemise tõttu. Kui vaenlased ei antud alla, siis nälg ja taud vähemalt nõrgestasid neid. Samad taudid aga ähvardasid piirajaid ennastki, mis võisid sundida neid lahkuma. Samuti
annaabi.ee 
