zhi mõistmine, teadmine, see mis väljendab inimese vaimseid, intellektuaalseid omadusi yi kohasus, võime jääda inimühiskonnas inimeseks li komme, kombestik, rituaal, etikett. Kindlalt formuleeritav väline käitumine, kannab endas minevikus aksepteeritud norme. Konfutsius tähistas siirust, traditsiooni järjepidavust. Konfutsius pidas tähtsaks vanu kombeid ning rituaalide ja kombetalituste täpset täitmist, siirust ohverdamisel. Ta ütles, et kui endal pole võimalik ohvritalitust sooritada, pole mõtet määrata ka asetäitjat.(hiinas oli see tihti kombeks) Kommetest räägib "Vestete ja vestluste" X peatükk - see on pakunud huvi vanahiina kombeid uurivatele etnograafidele. Tangi ajastust peale oli see otsene käitumise, riietumise ja söömise jne eeskiri. Näiteks räägiti seal toiduohvrist. Konfutsius tahtis, et inimesed lamaksid peaga ida suunas, isegi haigena.
istuma. Järgnes söömaaeg. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. Selles tavas on näha algset ohvritalitust, majahaldja lepitamist uue asukaga ja tema heatahtlikkuse võitmist. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma. Kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine
annaabi.ee 
