Hestia oli koldejumalanna, sõna tähendab kollet. Ta oli Kronose ja Rhea esmasündinu, kõrgelt austatud jumalanna, kes sümboliseeris kodu vankumatust. Kolle oli perekonna elu keskpunkt ja laiemas mõttes ka riigi elu kese. Seetõttu austati ka selle valvajat- Hestiat väga kõrgelt. Hoolimata suures austusest, mis Hestia nimega seostub, on ta mütoloogiline, teda võib pidada väljaarendamatuks. Enne iga einet sai Hestia niisiis oma osa ja ohvritalitluste juures nimetati teda esimesena; nõnda kindle on see komme olnud, et väljend "Alusta Hestiaga!" sai kõnekäänuks, mis tähendas "Hakka peale!" Ehkki nii Poseidon kui Apollon käisid Hestia kätt palumas siis otsustas tema jääda neitsiks. Zeus kinnitas tema soovi ja vastutasuks andis talle aukoha kõigil pidustustel. ARES (Mars)
Usutakse, et vanad roomlased võtsid ka kirjakunsti üle just etruskidelt ning arendasid seda hiljem omal moel edasi. Etruskid laenasid oma tähestiku kreeklastelt, kes olid selle omakorda laenuks saanud foiniiklastelt. Sama kirjaviis võeti omaks kõigis kolmes keeles, olenemata nende täiesti erinevast ülesehitusest. Etruski tähestik desifreeriti juba XV sajandil, sõnade tähendus on jäänud aga tänaseni saladuseks. Säilinud on suures osas vaid haudadesse kaasa pandud ohvritalitluste kirjeldused. Alles pole aga ühtegi teksti, mille põhjal võiks rekonstrueerida etruskide igapäevase kõnekeele. Etruski kultuurist jutustavad meile täna peamiselt vaid hauakambrid. Kuigi roomlased tegid etruski külad maatasa, polnud nad siiski nii julmad, et oleksid rüüstanud ka etruskide matmispaigad. Hauakambreis on etruskid sarnaselt egiptlastele püüdnud luua oma hingedele meeldiva keskkonna.