tseremooniate järgi, mida tuli vastaval aastaajal läbi viia. Rituaali teostamine, millega pühtseti ning kinnitati inimeste ja jumalate head läbisaamist, oli ühtlasi terve ühiskonna tippsündmus, kogukonna olemasolu pühitsemine. Sellega kaasnesid peaaegu alati Kreeka tsivilisatsiooni kõige tähtsamad ettevõtmised: ühised pidusöögid, spordivõistlused, tantsud, protsessioonid ning teatrietendused. Kuigi rituaal ning eelkõige ohvrirituaal tagab inimeste ja jumalate hea läbisaamise, võivad nende suhted mõnikord ka muutuda ja halveneda. See juhtub siis, kui inimesed tungivad pühaduse sfääri, rikuvad jumalikke privileege või astuvad üle jumalikest normidest, mis reguleerivad ühiskondlikku korraldust. (Vernant 2001: 263- 264) Preestrid Kreekas pole kunagi olnud elukutseliste preestrite kasti. Preestriks võis saada iga kodanik ning seda ametit peeti tavaliselt ajutiselt. Samuti ei olnud mingit ühtset kirikut, millel
Selline suundumus levis juba '30 aastatel prantslaste seas, '60-80 ka üle maailma. Burkat, ka tema puhul on initsatsiooniriitustega seos olulistel kohal. Sams ta ei jää tõlgendamisel ühekülgseks. Tal on ka katastroof ja taastamine. Seega ei välista ta ka looduse ringkäiku. Ta rõhutab, et situatsioon- katastroof ja sellest väljumine ehk normaalsuse taastumine- on täiesti üldinimlik situatsioon. See mängib rolli kõikjal. Kui ta seondas seda rituaaliga, siis oleks see ohvrirituaal, loomatapmine. Küttimiselt karjakasvatusele ülemineku sümbol, kus karjakasvataja peab sõbraks saanud looma ära tapma. Sellega kaasneb süütunne ja see kajastub ohvrirituaali katasfroofis ja sellele järgneb lunastuse otsimine ehk normaalsuse taastaine.
annaabi.ee 
