Vaid kõige vanemad inimesed mäletavad, et vanasti ei lubatud tammede alla loomi lasta, sealt võivad luudkondid välja tulla. Tsõõri lääneküljel olevat puudevahet on nimetatud väravaks. Ka idaküljel on väravat meenutav laiem puudevahe, mis on küll kitsam lääneväravast. Päike tõuseb idavärava keskelt kevadiste külvitööde algul jüripäeval ja rukkikülvi eel augustis. Tammetsõõri naabruses, Ilmamäe kirdejalamil on Tõivaperä soo. See kohanimi viitab otseselt ohvripaigale sõna tõiv tähendab LõunaEesti keeles tõotusohvrit. Tõotuskohtadeks nimetati ohvripaiku ka Kraasna maarahva seas, kes elasid Pihkvamaal muudest eestlastest isoleerituna alates 16. sajandi teisest poolest. Tammetsõõri ümber on madal vall, mis on võib olla jäänud tammesid ümbritsenud madalast tarast. Selle valli sisekülg on inimest toetava, väliskülg inimest tõrjuva jõuväljaga (250 pendliringi). Sarnased jõuväljad ümbritsevad ka mitmeid linnuseid
Sorri, ta rääkis mingi ülipika MÜSTEERIUMI siin, aga ma ei suutnud süveneda nagu absull. Kultus Põhines usul inimeste sõltuvusse jumalatest Usundis keskne jumalate austamine ehk kultus Tähtsamad kultustoimingud olid protsessioon, ohverdamine ja kultussöömaaeg, palvete lugemine, hümnide laulmine ja spordivõistlused Kutseline preesterkond puudus Olulised olid ülemaalised kultuspaigad (Delfi, Olümpia, Epidauros) Oluline institutsioon oraakel Ohverdamine Protsessioon on ohvripaigale minek, talutatakse neid loomi/linde, keda ohverdatakse, korvis asjad, mida ka ohverdatakse, kantakse ohverdamisriistu (neid on palju vaja), tõrvikuid, inimesed on ennast ja ohvrilooma kaunistatud lillepärgadega. Kui loom hakkab protsessioonil tagasi kodu poole punnima, siis on see märk, et jumal ei taha seda looma ja kõik katkestatakse. Ohverdamispaik võis olla ka lageda taeva all, püha ala, kus ohverdamine toimus oli demenos. Protsessioon jõudis demenosse,
annaabi.ee 
