Kas Eestis on kiviajal olnud juba sõjarelvasid? Enamik arheolooge, ütleks, et tõenäoliselt Eesti aladel kiviajal mingeid konflikte ega lahinguid ei ole saanud toimuda, kuna rahvastik oli väga hõre. Esimeseks tõepoolest sõjarelvaks võib pidada pistoda, kuna sellega vaevalt inimesed on jahti pidanud ning jahil oleks sellest väga vähe kasu olnud. Eestist on leitud mesoliitikumist (ca 9000-5000 eKr) sarvest ja luust pistodasid: ohvrileid (?) Tõrvalast, pistoda Pärnu jõest. Neoliitilisest Kääpa asulast on leitud juba ilusamaks lihvitud ning teravamaid pistodasid. Neoliitikumi lõpul jõuavad Eesti aladele küllaltki ilusad ja teravad tulekivist pistosad. Neoliitikumi lõpp oli Skandinaavias tulekivipistodade periood (ca 2500-1800 eKr). Mille poolest erineb pistoda noast? Pistoda on sümmeetriline, nii käepide kui ka teraviku osa. On sarnane kaheteralise mõõgaga. Miks inimesed kiviajal võitlesid
sajandil eKr. 41 Levis Ida-Prantsusmaal, Sveitsis, Austrias, Saksamaa edelaosas, Tsehhis ja Ungaris. Põhja pool olid La Tene kultuurile naabriks Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia kohalikud eelrooma rauaaja kultuurid. Kultuuri nimi Sveitsist, kus 1857. a talvel oli Neuhâteli järv kuivanud ja madalast veest leiti palju esemeid. Seal ka arheoloogilised kaevamised, leiti: sõlgi, sadulaid, keraamikat, pronksnõusid, relvi jm. Ohvrileid? Kultuuriareaal laienes, keldi ekspansioon. Eseme- ja kunstistiilid laial alal ühtsed. Etniliselt ei olnud La Tene kultuur ühtne. Selle laiem levik seostatakse keltidega. Asulaid mitu liiki. Üksiktalud, avaasulad, kindlustatud asulad (oppidumid). Ehitisi puidust, õlgedest, savist. Kivist siis, kui see kergesti kättesaadav, töödeldav.. Mitmesugused kõrvalhooned. Külades spetsiaalne käsitöö. Tähtis koht kaubavahetusel (asulakohtade kaevamistel leitud Vahemere-äärset kaupa).
annaabi.ee 
