kolmas jääb vee alla. Veealuse astangu olemasolu tõendab seda, et merepind on rannikul olnud ajuti madalamal kui see on praegu. Sellel Saaremaa kõrgeimal pangal, mis asub Panga neeme põhja -, loode - ja lääneküljel, paljanduvad siluri ladestu settekivimid. Saaremaa pangad koosnevad ainult paest ja erinevad seega oma profiililt oluliselt Põhja - Eesti pankrannikust. Panga panga kõrgeim koht on neeme loodetipust veidi lõuna pool, kus asub ka muistne ohvrikoht, kuhu vanasti merejumalatele lepitusohvreid toodi. (Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala heaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle ja viina valamisega merre, antud seda "merele maida". Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsutud "mari kakk". Seal käidud ka jõululaupäeva- ja uusaastaööl, teada saamaks, kas õnn või õnnetus ees ootamas. Olavi Pesti, Külli Rikas
Tsässon – kasutati surnute hoidmiseks Pühapaik – seosed asustusmustriga ja koht sakraalmuististe võrgustikus Pühapaikade hierarhia – pühapaigad ei olnud kindlasti ühesuguse tähtsusega, olid küla hiiepaigad, kihelkonna hiiepaigad ning siis veel mõned eriti tähtsad hiiepaigad, kus käisid inimesed väga pika maa tagant. Kesksed ja lokaalsed pühapaigad – staatus tuletatav kohast vastava ajastu asustusmustris, keskusperifeeria süsteemist Keskseid pühapaiku: Võnnu Mäesuitsu ohvrikoht Paluküla Hiiemägi: keskne pühakoht kolme kihelkonna piirialadel Kõrvaline pühapaik on näiteks Hatajärv, kuhu käisid nõiad on andameid viimas ja millest üldjuhul eemale hoiti. Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised Rahvapärased uskumussüsteemid ja problemaatika Traditsiooniökoloogilised kultuuritüübid: alepõllundus-karjakasvatus vs põllumajanduskultuur ning erinev looduskultuuriline modelleeritus Kristliku superstraadi problemaatika:
Millegi saavutamiseks oli vaja loodusvaimude, haldjate soosingut. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiiepuu raiujat ähvardas surm. Hiiepuu juures ei tohtinud ka muru niite. Ohverdati toitu, hõbeda tükikesi, viidi erinevaid ande. Oluline oli pigem tegevus ise, kui just millegi konkreetse viimine. Ohvrikividel polnud määravaks suurus, vaid kuju, sel pidid olema lohud. Sinna kogunenud veega pesti silmi või nägu (sellel pidi olema ravivõime). Ohvriallikad ohvrikoht ja tervendav võime. Allikate juures ohverdati ka ehteasju ja teravilju. Jumal see sõna on vanem ristiusust. Läti Hendrik kasutab nime Tarapita. Taara avita pikse jumal Thor (Skandinaavias) eesti variant. Piksel arvati olevat väga suur jõud. Erika Azlauskaite 1 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu Ilmarine ja Vanemuine muinasajal neid nende nimedega polnud
annaabi.ee 
