täiendati kuni 16. sajandini. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Asub Tartus Toomemäe lähedal. On kõige kauem uuritud ehitis Tartus. Uurimisi alustati 19. sajandi lõpul ning viimane kaevamine oli 2008-ndal aastal Pirogov Nikolai Pirogov oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog. Tema auks on tehtud monument Tartus Pirogovi pargis. Asub Lossi ja Ülikooli tänava nurgal. Toomemäe ohvrikivi On Tartu Toomemäel asuv kahe lohuga kivi, mida sageli on peetud ohvrikiviks. Varaseim teade kivist on 1880. aastatest, mil ta oli paigutatud Vana Anatoomikumi juures limonaadimajakese lähedusse. Juri Lotman Oli juudi päritolu Eesti semiootik ja kirjandusteadlane ning kauaaegne Tartu Ülikooli professor. On maetud Raadi kalmistule Tartus. Juri Lotmani mälestusmärk Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Lev tolstoi tänav On tänav Tartus Karlovas. On saanud nime vene kirjaniku Lev Tolstoi järgi. Tänava pikkus on 335 meetrit. Vassilissa
17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium. Sõna altaria tähendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi ohvrialtari (ara) peale ja mida kasutati altari süütamiseks. Samuti tähendas see ara't ja altaria't koos . Eesti muinasusundis on altariks olnud tavaliselt kivi, mida nimetati ohvrikiviks. Budismis on altarid sageli väikeste majakeste kujulised, katusega kaetud ehitised. Nende sisemuses on pühakute või jumaluste kujukesed; esiäärele asetatakse ohvriande, süüdatakse küünlaid jmt. Vana-Kreekas rajati mõnikord väga suuri altareid. Näiteks Sürakuusas oli altar, mille mõõtmed olid 198 × 23 m. Hilisemast ajast nii suuri altareid ei tunta. Altarid paiknesid vabas õhus, mis võimaldas suuri põletusohvreid. Tuntud on reljeefidega kaunistatud Pergamoni altar 2
Jõudnud Kirbla mäe kohale, kostis pilvest kohutavaid kõuekärgatusi ja sähvis nii palju välke, et kogu maailm paistis olevat otsekui üksainus suur tulemeri. Siis aga lakkas äike silmapilkselt, pilv vajus tagasi Lihula kohale ja kadus niisama järsku nagu oli tekkinud. Mõistes, et see oligi palutud taevane märguanne, ruttas igaüks Kirbla mäele. Seal nägi igaüks, et pikne oli tillukesteks tükkideks purustanud paraja sauna suuruse kivi. See osutus ohvrikiviks, millelt otsiti abi haiguste, nõiduste ja mitmesuguste teiste hädade vastu. Et olla asjas täiesti kindel, rakendati veel vankri ette, millel oli kivikoorem, kaks paari härgi ja lasti loomi kihelkonna piirides oma tahtmise järgi ringi liikuda. Härjad jäid seisma samale kohale, kus pikne oli seisnud oma hävitustöö. Nüüd hakati kohale, kus asus endine ohvrikivi, ehitama Kirbla kirikut. Hanila kirik Hanila kiriku ehitamine pole kuigi ladusalt läinud